Kevin Laye seminar "Mindfulness ehk Ärksameelsus" 6.märts 2016
Aeg: 6.märts 2016, 9:30-18:00
Toimumiskoht: hotell Euroopa (Paadi 5, Tallinn)
SEMINARI LÜHITUTVUSTUS:
Me näime elavat äärmiselt stressirohkel ajal - või on see olnud alati nii? Selgelt elame kiire suhtlemise ajastul, kus kõik näib vajavat meie kohest tähelepanu - olgu selleks siis mobiiltelefon, e-kirjad, sõnumid või sotsiaalmeedia. Kuigi kõik see võib tunduda mingil hetkel väga vajalik ning me võime arvata, et me ei suudaks ilma kõige selleta toime tulla, võib see samal ajal meid kurnavalt survestada.
Mis põhjustab stressi?
Stress tekib siis, kui meil on tunne, et me ei suuda kõige vajalikuga toime tulla. Mida tugevamat stressi tunneme, seda rohkem murtseme ning seda tõenäolisemalt astume samme stressiga toimetulemiseks. Näiteks, võime sellisel puhul juua rohkem alkoholi või võtta ravimeid. Kahjuks on nii, et mida enam muretseme ja mida rohkem tarbime kasutuid stressiga toimetuleku vahendeid, seda suuremaks kasvab stress ning kiireneb liikumine mööda allakäigu spiraali, millest tervenemine võib olla veelgi tõsisem väljakutse.
Lõdvestudes anname keha-meele protsessile võimaluse teha tema suurepärast enesetervendamistööd, meie pulss aeglustub ning meie sisemine loomulik keemiavabrik hakkab tootma ja paiskama meie vereringesse endorfiine ja teisi hormoone, mis aitavad meil tunda end rahulikuna ja rahulolevana. Teisisõnu hakkame end tundma hästi. Lõdvestumine võimaldab vabastada pinget nii keha kui meele tasandil. Tavaliselt ei piisa selleks televiisori ees istumisest. Läbi sajandite on inimesed üle kogu maailma arendanud välja tehnikaid keha-meele rahu seisundi saavutamiseks.
On ilmselge, et lõdvestumise peamine kasu on see, et lõdvestunud olles oleme stressivabad. Samas peab mainima, et stress ei pruugi mitte alati olla negatiivne või kahjustav. Stressi on mitut liiki ning ühe teooria kohaselt on teatud hulk stressi vajalik ellujäämiseks. Lõdvestumine on iseäranis kasulik neile, kes maadlevad ärevuse ja foobiatega. Samuti neile, kellele põhjustavad vaevusi artriit, kõrge vererõhk, astma ja valu.
Milline on lõdvestumise kõige tõhusam moodus?
Mille järgi saame öelda, milline lõdvestumise moodus on meie jaoks tõhusaim?
Lõdvestuma õppimine võib olla lõbus ja võid avastada, et see võib sind juhatada sinu ressursside imelisele avastusretkele. Võid leida end arenemas inimesena ning kogemas üha suuremat sisemist ja välimist rahu.
Me kõik oleme holistilised. Meil on keha, meel ja midagi sellist, mida võime soovi korral nimetada oma hingeks või sisemiseks olemuseks. Lõdvestumise üheks kõige vähem ilmsemaks kasuks on selle tulemusel kasvav võime avastada ja arendada intuitsiooni ning sisemise tarkuse kuulamise oskust. Oma arengu teekonnal võime taibata, et praegune hetk ei ole midagi sellist, mis takistab meil lõdvestumast. Vastupidi - tegelikult jõuame arusaamani, et meil on vaja olla ärksameelne, et osata hinnata igat hetke ning pöörata tähelepanu oma sisetundele käesoleval hetkel.
Mindfulness ja stressi vähendamine
Loomulikult ei ole mindfulness ehk ärksameelsus täiuslik lahendus stressist üle saamaiseks - lisaks sellele on meil vaja astuda teatud hulk positiivseid samme tulemaks toime oma elu stressrohkete sündmustega. See võib hõlmata millestki lahtilaskmist või lahkumist nt toksilisest ametist või suhtest. Võib kerkida üles vajadus suurendada oma enesekindlust ütlemaks vajalikul hetkel ei või küsimaks seda, mida vajame.
Ärksus aitab meil olla praeguses hetkes. Miks see kasulik on? Kuna meie vägi on käesolevas hetkes. Kui oleme oma mõtete ja tähelepanuga ekslemas kahetsusega minevikus või hirmuga tulevikus, siis ei ole meil väge tegemaks vajalikke muudatusi. Ärksameelsust uuritakse teadusmaailmas jätkuvalt ning selle efektiivsust on korduvalt tõestatud. Väidetavalt võib see aidata alandada stressi, tugevdada immuunsust, ennetada haigusi, kiirendada paranemist, parandada unekvaliteeti, kogeda senisest enam sisemist rahu jne. See on olemise kunst, kus pole vaja pidevalt võrrelda end teistega või enda vastavust kokkulepitud standardile, anda hinnanguid ja olla pidevas rahulolematuses. Ärksust praktiseerides oled üha enam tähelepanuga praeguses hetkes, su elus on vähem stressi, rohkem elurõõmu ja kirkust ning tänu sellele pääsed automaatpiloodil toimetamisest ja ennast hävitavalt elust läbi tormamisest.
Ühe teooria kohaselt on mindfulness ehk ärksameelsus tõenduspõhine moodus aitamaks inimestel vältida stressi ning vajadusel vähendada stressi tagajärjel tekkinud sümptomeid. Samuti suurendamaks paindlikkust ja positiivsust, mis võib olla mooduseks välistada stressi tekkimist tulevikus. Mindfulness Now programm hõlmab eneses Mindfulness Based Stress Reduction (MBSR) lähenemisi, mis pakuvad NICE poolt heaks kiidetud tõenduspõhist teraapiavormi.
OSALUSTASU: soodushind registreerumisel enne 15.jaanuari 97 EUR, registreerudes vahemikus 15.jaan.-5.veeb. 117 EUR, peale seda 147 EUR.
Soodushinnaga kohtade arv on piiratud!
NB! Osalusest loobumise korral jääb tagastamatuteks korralduskuludeks 35 EUR, st kui arve on tasutud, kantakse tagasi 35 EUR võrra väiksem summa.
NB! Sa ju ikka mõistad, et see osalustasu ei ole mõeldud lihtsalt ühe päeva möödasaatmiseks, vaid millegi sellise õppimiseks, mis saab sind aidata läbi terve elu!
* Peale registreerumist saadetakse arve. Tasuda saab mitmes osas.
* Seminari esineja räägib inglise keeles. Tõlge eesti keelde - tõlke soovist teata palun registreerumisel.
* Seminari osalustasu ei sisalda toitlustamist lõunapausi ajal.
Lisainfo ja registreerumine: [email protected], tel. 5266988
Toimumiskoht: hotell Euroopa (Paadi 5, Tallinn)
SEMINARI LÜHITUTVUSTUS:
Me näime elavat äärmiselt stressirohkel ajal - või on see olnud alati nii? Selgelt elame kiire suhtlemise ajastul, kus kõik näib vajavat meie kohest tähelepanu - olgu selleks siis mobiiltelefon, e-kirjad, sõnumid või sotsiaalmeedia. Kuigi kõik see võib tunduda mingil hetkel väga vajalik ning me võime arvata, et me ei suudaks ilma kõige selleta toime tulla, võib see samal ajal meid kurnavalt survestada.
Mis põhjustab stressi?
Stress tekib siis, kui meil on tunne, et me ei suuda kõige vajalikuga toime tulla. Mida tugevamat stressi tunneme, seda rohkem murtseme ning seda tõenäolisemalt astume samme stressiga toimetulemiseks. Näiteks, võime sellisel puhul juua rohkem alkoholi või võtta ravimeid. Kahjuks on nii, et mida enam muretseme ja mida rohkem tarbime kasutuid stressiga toimetuleku vahendeid, seda suuremaks kasvab stress ning kiireneb liikumine mööda allakäigu spiraali, millest tervenemine võib olla veelgi tõsisem väljakutse.
Lõdvestudes anname keha-meele protsessile võimaluse teha tema suurepärast enesetervendamistööd, meie pulss aeglustub ning meie sisemine loomulik keemiavabrik hakkab tootma ja paiskama meie vereringesse endorfiine ja teisi hormoone, mis aitavad meil tunda end rahulikuna ja rahulolevana. Teisisõnu hakkame end tundma hästi. Lõdvestumine võimaldab vabastada pinget nii keha kui meele tasandil. Tavaliselt ei piisa selleks televiisori ees istumisest. Läbi sajandite on inimesed üle kogu maailma arendanud välja tehnikaid keha-meele rahu seisundi saavutamiseks.
On ilmselge, et lõdvestumise peamine kasu on see, et lõdvestunud olles oleme stressivabad. Samas peab mainima, et stress ei pruugi mitte alati olla negatiivne või kahjustav. Stressi on mitut liiki ning ühe teooria kohaselt on teatud hulk stressi vajalik ellujäämiseks. Lõdvestumine on iseäranis kasulik neile, kes maadlevad ärevuse ja foobiatega. Samuti neile, kellele põhjustavad vaevusi artriit, kõrge vererõhk, astma ja valu.
Milline on lõdvestumise kõige tõhusam moodus?
Mille järgi saame öelda, milline lõdvestumise moodus on meie jaoks tõhusaim?
Lõdvestuma õppimine võib olla lõbus ja võid avastada, et see võib sind juhatada sinu ressursside imelisele avastusretkele. Võid leida end arenemas inimesena ning kogemas üha suuremat sisemist ja välimist rahu.
Me kõik oleme holistilised. Meil on keha, meel ja midagi sellist, mida võime soovi korral nimetada oma hingeks või sisemiseks olemuseks. Lõdvestumise üheks kõige vähem ilmsemaks kasuks on selle tulemusel kasvav võime avastada ja arendada intuitsiooni ning sisemise tarkuse kuulamise oskust. Oma arengu teekonnal võime taibata, et praegune hetk ei ole midagi sellist, mis takistab meil lõdvestumast. Vastupidi - tegelikult jõuame arusaamani, et meil on vaja olla ärksameelne, et osata hinnata igat hetke ning pöörata tähelepanu oma sisetundele käesoleval hetkel.
Mindfulness ja stressi vähendamine
Loomulikult ei ole mindfulness ehk ärksameelsus täiuslik lahendus stressist üle saamaiseks - lisaks sellele on meil vaja astuda teatud hulk positiivseid samme tulemaks toime oma elu stressrohkete sündmustega. See võib hõlmata millestki lahtilaskmist või lahkumist nt toksilisest ametist või suhtest. Võib kerkida üles vajadus suurendada oma enesekindlust ütlemaks vajalikul hetkel ei või küsimaks seda, mida vajame.
Ärksus aitab meil olla praeguses hetkes. Miks see kasulik on? Kuna meie vägi on käesolevas hetkes. Kui oleme oma mõtete ja tähelepanuga ekslemas kahetsusega minevikus või hirmuga tulevikus, siis ei ole meil väge tegemaks vajalikke muudatusi. Ärksameelsust uuritakse teadusmaailmas jätkuvalt ning selle efektiivsust on korduvalt tõestatud. Väidetavalt võib see aidata alandada stressi, tugevdada immuunsust, ennetada haigusi, kiirendada paranemist, parandada unekvaliteeti, kogeda senisest enam sisemist rahu jne. See on olemise kunst, kus pole vaja pidevalt võrrelda end teistega või enda vastavust kokkulepitud standardile, anda hinnanguid ja olla pidevas rahulolematuses. Ärksust praktiseerides oled üha enam tähelepanuga praeguses hetkes, su elus on vähem stressi, rohkem elurõõmu ja kirkust ning tänu sellele pääsed automaatpiloodil toimetamisest ja ennast hävitavalt elust läbi tormamisest.
Ühe teooria kohaselt on mindfulness ehk ärksameelsus tõenduspõhine moodus aitamaks inimestel vältida stressi ning vajadusel vähendada stressi tagajärjel tekkinud sümptomeid. Samuti suurendamaks paindlikkust ja positiivsust, mis võib olla mooduseks välistada stressi tekkimist tulevikus. Mindfulness Now programm hõlmab eneses Mindfulness Based Stress Reduction (MBSR) lähenemisi, mis pakuvad NICE poolt heaks kiidetud tõenduspõhist teraapiavormi.
OSALUSTASU: soodushind registreerumisel enne 15.jaanuari 97 EUR, registreerudes vahemikus 15.jaan.-5.veeb. 117 EUR, peale seda 147 EUR.
Soodushinnaga kohtade arv on piiratud!
NB! Osalusest loobumise korral jääb tagastamatuteks korralduskuludeks 35 EUR, st kui arve on tasutud, kantakse tagasi 35 EUR võrra väiksem summa.
NB! Sa ju ikka mõistad, et see osalustasu ei ole mõeldud lihtsalt ühe päeva möödasaatmiseks, vaid millegi sellise õppimiseks, mis saab sind aidata läbi terve elu!
* Peale registreerumist saadetakse arve. Tasuda saab mitmes osas.
* Seminari esineja räägib inglise keeles. Tõlge eesti keelde - tõlke soovist teata palun registreerumisel.
* Seminari osalustasu ei sisalda toitlustamist lõunapausi ajal.
Lisainfo ja registreerumine: [email protected], tel. 5266988