Seminar "Sügismasendusest priiks ja elurõõmu leidmine"
26.novembril 2023 kell 11:00 - 13:00
(kui sel ajal ei saa osaleda, siis on võimalus järelvaadata seminari salvestust 21 päeva jooksul)
Kui päevad muutuvad üha lühemaks ning valget aega ja päikesevalgust jagub järjest vähem, siis kõik see mõjub paratamatult meie närvisüsteemile. Pimedusmasenduseks nimetatakse sesoonse depressiooni kergemat vormi, mis on seotud hooajaliste muutustega, eelkõige päevavalguse vähesusega. Veel mõned tegurid, mis võivad sesoonse masenduse tekkimisele kaasa aidata, on geneetika, hormoonid, liigne stress ja traumaatilised kogemused.
Pimedusmasenduse sümptomid ilmnevad igal aastal samal ajal. Üldjuhul algavad need oktoobris, on kõige tugevamad novembrist jaanuarini ja leevenevad veebruaris-märtsis.
Hooajaline masendus võib rünnata kõiki meist, kuid sagedamini kannatavad selle all naised. Talvine masendus ja depressioon ähvardab põhjapoolsetel aladel elavaid inimesi. Rusikareegel on, et mida kaugemal ekvaatorist elatakse, seda suurema tõenäosusega tõbi tabab. Eriti ohustab pimeda aja masendus neid inimesi, kes on üksikud või kellele peresuhted ei paku rahuldust ja pole ka häid sõpru, kellega koos olla
Siin on mõned sümptomid, mis võivad viidata sellele, et oled kimpus sesoonse masenduse ehk sügismasendusega:
Aasta külmemal ajal
- on sul tihti halb tuju
- puudub motivatsioon tegutsemiseks
- kadunud on rõõm ja huvi tegevuste suhtes, mis varasemalt pakkusid rõõmu
- energiapuudus, loidus, pidev väsimus
- vähenenud õnnetunne
- suurem unevajadus, ülemagamine
- äärmuslik süsivesikute isu
- ei suuda tööd teha tavapärase tulemuslikkusega
- ei suuda korralikult toimida, tülpimus
- tavapärasest raskem keskenduda, hajameelsus
- põhjendamatu kurbus ja muremõtted
- sotsiaalse läbikäimise langus
- irratsionaalne enesesüüdistamine
Sellel praktilisel seminaril keskendume sellele, kuidas on kõige tõhusam vabaneda sügismasendusest ning leida taas eneses üles elurõõm. Lisaks hiina meditsiini teooria tarkusele võtame appi ka teised abivahendid, mis aitavad tõhusal moel nautida elu selle parimas tähenduses.
Juhendaja: Kreet Rosin-Pindmaa
Ajakava: 26.novembril kell 11:00 - 13:00
Toimumiskoht: Zoom
Osalustasu:
Registreerumisel kuni 23.novembrini 29 EUR
Registreerumisel alates 24.novembrist 39 EUR
Lisainfo ja registreerumine: [email protected], tel. 5266988, Kreet Rosin
Koha seminaril tagab osaluspanuse tasumine. Lisaks ülekandele palun saada mulle kindlasti e-kiri - siis tean, millisele aadressile saata osalemiseks vajalik Zoom´i link.
Osaluspanuse saab kanda:
MEKAKS OÜ
A/a: EE671010220220156229 (SEB)
Selgitus: 26.nov
Kui vajad arvet (ettevõtte või eraisiku nimele), siis palun anna mulle sellest teada registreerumisel ja enne ülekande tegemist.
Juhendaja tutvustus:
Kreet Rosin on Holistilise Teraapia Instituudi lõpetanud ning dr Rene Bürklandi juhendamisel hiina meditsiini õppinud terapeut ja sisemist tasakaalu suurendavate praktikate õpetaja, kes aitab erinevate tehnikate abil inimestel toime tulla erinevate õppetundidega, mida Elu pakub kas siis haiguse, keerulise situatsiooni või sassis suhte näol. Olles aastaid inimesi aidanud, on ta jõudnud veendumuseni, et ei ole ühtegi lootusetut seisundit.
Tagasiside varasematel seminaridel osalenutelt (kõik kirjad on avaldatud muutmata kujul osapoolte nõusolekul):
Tere Kreet!
Kolmest seminarijärgsest nädalast on saanud küll juba viis, kuid sellest hoolimata tahan minagi omalt poolt Sind veelkord tänada suurepärase ja ääretult pöneva aja eest Kubijal. Olin varemalt jöudnud lugeda - vöi siis öigemini töötada enese jaoks - läbi Sinu "Piirangutest priiks" ja natuke ka raamatut "Mina olen väärtuslik" - ning tulin koos parima söbrannaga uudishimulikult seminarist osa saama. Et olen hetkel faasis, kus tahan oma tööelus teha suuri muudatusi, siis näis just Sinu suveseminar öige asi, mis justkui iseenesest mu teele sattus. Lühidalt: seda, mida otsisin, ma otseselt seminarilt ei leidnud, aga tundub, et leidsin midagi veel pönevamat, suuremat ja pöhjapanevamat. Nüüd selle köige kallal vaikselt nokitsengi, vahel vähem, vahel rohkem tubli ning voos olles.
Vöib-olla on Sul huvitav lugeda ka konkreetsemaid "tulemusi". Minu puhul tuli (praeguse) elu-eesmärgina välja see, et peaksin tagasi - vöi siis edasi :) - jöudma oma autentse minani, taas julgema olla see, kes ma olen ja väljendada oma töelist mina. Minu puhul kehtib see, et peab kogema ka midagi vastupidist, et jöuda meeldiva ja önnistava kogemiseni ning mustriks osutus "valge - must - valge". Ehk siis nii, et lapsena oleme ju köik need, kes me päriselt oleme, nii ka mina. Siis toimusid teatud traumaatilised sündmused, mis selle eheda mina kinni katsid ning hirmude-häbide, sisemiselt kivistumiste ja igaks-juhuks-mitte-... alla matsid. Ja nii nüüd olengi ma siis taas välja kaevamas seda ehedust ja julgust ollagi taas mina ise. Ja muidugi aitab see kaasa ka töö-elus. Koputan ja märkan röömuga muutusi. Seega sain kaasa rohkemgi, kui see, mille järele Kubijale tulin. Lisaks veel kuhjaga muid taipamisi ja tarkuseteri. Tänan Sind!
Ja tead, üks asi veel. Kui seminar oli löppenud, läksime söbrannaga sinna energeetiliselt vöimsasse paika kännu peale natukeseks istuma. Seal sattusin juttu rääkima ühe teise osalejaga, ning temalt kuulsin veel justkui kirsiks oma vahukooretordi peale tööalaste otsingute seotusest isaga, kui see naine oma lugu jutustas... Jäin sönatuks. Missugune väärtuslik kohtumine!
Löpetuseks tahan Sind tänada ka kingiks saadud raamatute eest, hea Kreet. Lugesin huviga läbi "Vähi varjatud sönumid" ning leidsin sealt palju huvitavat, kuigi mul selle teemaga vähemalt siiani önneks kokkupuudet ei ole olnud. Mulle meeldib see raamat ja ilmselt lehitsen teda veel teinegi kord, aga ma ei oleks kunagi selle peale tulnud, et seda endale osta.
Löppkokkuvöttes tahan korrata juba Sinu enda vana tuttavat ütlust: "Tänan, tänan, tänan! Mis köik veel on vöimalik? Kuidas saab veel paremaks minna?" ;)
Aitäh Sulle, Kreet. Oled imelise valguse allikas ja suureks inspiratsiooniks väga paljudele. Soovin Sulle edu ja jaksu ja köike head ning loodan, et kohtume veelgi.
Parimate soovidega
Marie
20.august 2018
*******
Tere, Kreet!
Suur ja südamlik tänu suveseminari eest! Mulle oli see väga kasulik, taipamisi ning vajalikke teadmisi täis. Tunnen, et mu elul on suund ja ma astun mõõda seda Õiget Teed- oi kui kaua olen seda tunnet igatsenud ja kusagil sisimas olen alati teadnud, et sinna on mul võimalik jõuda. Tänan, tänan, tänan!
Mida ma siis teinud olen ja mis on muutunud? Olen taibanud, et mul on vaja ennast rohkem usaldada ja väärtustada. Järgmise sammuna tahan tuunida enda teostamise oskusi, et saaksin plaanid ka teoks teha, mida näen, et on vajalik teha.
Suveseminarist alates iga päev on olnud palju taipamisi. Tunnetan seda kui end lahti rullivat lainet. Tegelen arenguvajaduste üles märkimisega nüüdsest ka palju teadlikumalt logiraamatu abil (täna on mul 24 päev sinna märkmeid kirjutada). Piiravaid uskumusi tuleb ka vaiba alt järjest rohkem välja ja ise ka imestan vahel, et kust ma küll olen sellised mõttetud uskumused külge haakinud ja üldse peale seda motet pole raske neist koputamise abil vabaneda.
Enesetunne on enamasti väga hea ja õnnelik, mõni päev on olnud võimatu isegi tuvastada negatiivseid tundeid, mida logiraamatusse kirjutada siis olen positiivseid muutusi sinna ka kirjutanud ja ennast kiitnud selle eest, et mustrid muutunud on.
Peale suveseminari olen iga päev teinud ka lukusulgemise harjutust ja ka tähtsate sõnade kordamist (lauldes autos või korrates mõttes või valjusti üksi olles). Igapäevaselt olen teinud ka südame avamise harjutusi. Väga hästi õnnestub ka otsustamine 5 aasta perspektiivis kasu hinnates.
Enne suveseminarile tulekut olin väga mures enda väikese 3- aastase poja käitumise pärast, kes kippus rusikatega asju lahendama. Mõistsin, et minu enda suhtumine tekitas seda olukorda ja muutusin ennast. Praegu on olukord leevenenud ja juba nädal peale seminari rusikad enam ringi ei lennanud :) Mõistsin, et suhetes kasutasin ise ka selliseid suhtlemisvõtteid, küll teistsugusel tasemel ja mitte otse rusikatega vehkides.
Mu ellu on tulnud uusi inimesi ja paljude varasemate kaaslastega ma enam nii suurt ühtekuuluvustunnet ei tunne. Kõik on liikumises, isegi mõned kilod kehakaalust on otsustanud ise mu juurest lahkuda :) Nii tore! Enesetunde kergusega on aga küll ja veel vaja tegeleda, vahel vajub raskustunne ikka peale koos töömuredega. Kuidagi ei oska neisse kergemalt ja lennukamalt suhtuda.
Soovi enda elus veel muutusi näha ja tegelen edasi enda arendamisega. Talveseminari osas on huvi olemas kuid sõltub kõik teemast ja ka ajast.
Ilusat suve jätku!
Tervitustega,
Kristina
9.august 2018
***
Hea Kreet!
Uskumatu, et möödas on juba üle 21.päeva suveseminarist ja veelgi uskumatum see, et olengi suutnud täita eesmärke, mille peale suveseminaril mõtlesin. Kuna olen oma tööga väga rahul ja seminarile tulin koos sõbrannaga, siis kerkisid minu jaoks ülesse hoopis teised teemad: minu suhe iseendaga, iseenda aktsepteerimine sellisena nagu ma just tänasel päeval olen, minu tervis, andestamine. Olen igapäevaselt teinud midagi iseenda jaoks: käinud koeraga jalutamas 3-4km (see on minu jaoks suur asi, sest varem ei liikunud ma praktiliselt ikka üldse); tellisin endale Kuldse kella harjutuste brošüüri ja teen sealseid harjutusi; koputan; loen "Mina olen väärtuslik" raamatut, teen märkmeid enda jaoks, mõtisklen. Olen olnud hea teoreetik, aga iseenda puhul mõelnud alati, et "alates homsest hakkan...". Tänan Sind selle energia eest, millest sain sellist jõudu, et homme on täna ning mitte keegi ei tee minu eest midagi ära peale minu enda :) Toimetan aias ja mitte ainult ei toimeta vaid ka istun ja vaatan lendavaid liblikaid, tuules sahisevaid puid, õitsevaid lilli. Elu on ilus!
Huvitavad arengud on toimunud aga ka minu abikaasaga :) Ta on olnud alati nõus kuulama minu mõtisklusi-arutelusid enesevaatluse-arenduse teemadel. Nii ka seekord, peale suveseminari. Mõni aeg tagasi (enne suveseminari) otsustas ta, et vajab töökohavahetust. Saatis mitmeid CV, kuid vastuseid ei tulnud. 3 nädala jooksul on ta nüüdseks käinud 3 töövestlusel. Reedel võeti temaga ühendust kohast, mida ta kõige ideaalsemaks enda jaoks pidas. Tänaseks on ta käinud tööintervjuul ning on jäänud 4 parema hulka ja läheb siis kuidas läheb, väärtuslik kogemus igaljuhul. Nii et suveseminari positiivsed mõjud laienevad ka pereliikmetele :)
Ja mis kõige parem, mu abikaasa on nõus minuga järgmisele suveseminarile kaasa tulema, olgu siis teema mistahes! Mis veel on võimalik? Kuidas saab veel paremaks minna?
Ilusat lõikuskuu jätku ning uute kohtumisteni!
Tänulikkusega,
Margit
8.august 2018
***
Peale suveseminari!
See praktika, mida mina olen peale suveseminari kõige enam oma ellu integreerinud on harjutused erinevate kanalite (maksa, südame, peensoole...) puhastamiseks. Teen neid harjutusi hommikuti, koos teiste venitusharjutustega.
Päris tihti kasutan ma metsas jalutades ka vasaku ja parema kõrva juures koputamise harjutust. Laused, mida ma sellisel juhul enamasti kasutan on: ma enam ei pea oma keha häbenema ja ma nüüd armastan oma keha just sellisena nagu ta praegusel hetkel on. Olen avastanud, et juba üsna väikesest saadik olen millegipärast oma keha häbenema hakanud. Päris tihti ei julge ma isegi bikiinides rannas käia. Või kui käin, siis ma ei tunne end hästi, ei naudi seda. Kui ma olen üritanud sellest lähedastele/sõpradele rääkida, siis tavaliselt saan ma ninakirtsutuse osaliseks, sest üldsusele näen ma välja sihvakas ja sale. Aga ma ise tunnen, et selle häbenemise tulemusena olen ma endale külge pookinud haigusi, mis üha enam avalduvad mu kehal füüsilisel kujul. Ja kuna ma nüüd seda aina enam tajun, siis ma tunnen, kuidas mul on sellest imelisest kehast nii kahju, et ma talle nii olen teinud. Teen oma kehale aina enam pai ja ütlen talle, et ma tegelikult väga armastan teda ja olen hästi tänulik, et peale aastatepikkust kritiseerimist on ta tegelikult imeliselt hästi vastu pidanud.
Samuti olen veidi muutnud oma toitumist. Loen üha suurema huviga toiduainete silte ja vaatan poes ja ütlen üha sagedamini E-ainetele EI. Kodus teen ise süüa ja õnneks on meil ka oma väike aialapike, kus kohast saan täitsa kodust kraami pannile panna. Söömise osas on suurim muutus aga vast hoopiski selles, et ma olen oma emale öelnud, kuidas ma nüüdsest toituda üritan. Ja et tema on selle omaks võtnud. Ning et ta isegi toetab seda veidikene.
Peale suveseminari olen sattunud hästi Rumi lainele. Ta lihtsalt heliseb mu sees. Ka romaan Rumist „Armastuse 40 reeglit” jäi väga tugevasti minu sisse helisema.
Veel märkan ma enda juures seda, et ma ei soovi mitte kedagi enda reaalsusesse sundida. Ma tean, et olen seda varem väga tugevasti teinud. Ma olen märganud juba varasemalt, kui tugev on mõtte jõud. Ja ma olen lasknud ihadel ja soovidel end selles mõttes juhtida, et kui keegi on mulle väga meeldinud, siis ma olen teda oma mõtetega enda ellu kutsunud. Ja olen haiget saanud. Ning selles mõttes on see olnud mulle suurepäraseks õpetajaks. Praegu kirjutan ma enda käe peale päris tihti sellise lause: „Vaatan huviga, millised inimesed, emotsioonid ja mõtted end täna minu reaalsuses presenteerida soovivad”. See on minu jaoks geniaalne selles mõttes, et kui saabub mõni mõte, mis esmapilgul tundub negatiivne- aga kui ma vaatan seda kirja oma käe peal, siis ma hakkan mõtet hoopis uut moodi vaatama. Ma tunnen, et see mõte on mind ise valinud, et ta soovib end mulle näidata ja minul on võimalus temast teadlikuks saada ning teda mitte tõrjuda. Parimal juhul isegi armastusega üle valada.
Aitäh, aitäh, aitäh! Mis veel on võimalik? Kuidas saab minna veelgi külluslikumaks üha avarduva teadlikkusega?
Liis
6.august 2018
***
Tere Kreet,
Olin tõesti õnnelik, saades omale ühe vabanenud kohtadest. Nautisin iga hetke sellel Seminaril.
Kahjuks lendasid need kaks päeva linnutiivul, ja läbi ta oligi.
Suured, suured tänud kõige eest!
Paluksin võimalusel Seminari materjalide presentatsioone.
Lugupidamisega ja ette tänades,
Gert
18.juuli 2018
***
Tere, armas Kreet!
2016.aasta Suveseminaril kirjapandud kolm olulist sõna on muutnud minu lähisuhet olulisel määral. Nimelt olin ma juba mitmeid aastaid tundnud/arvanud, et minu (meie) suhe enam ei toimi. Ja olin üsnagi kindel, et meie teed lähevad varem või hiljem lahku. Nimelt sain ma oma abikaasalt enamjaolt ainult negatiivset tähelepanu (mitte miski polnud piisavalt hea). Ja nii me siis elasime: mina oma elu, tema oma elu. Olin ka mõned aastad varem teinud meie suhtele üsna pikalt kaugreikit, aga mingeid olulisi muutuseid ma küll sellega seoses ei märganud. Nüüd tagantjärele mõeldes, arvan, et see võib-olla hoidiski meid üldse nii kaua koos. Suveseminarilt tulles jäin neid kolme sõna igapäevaselt mõtteis kordama (soovituslik oli vähemalt 8 nädalat), ilma mingi kindla eesmärgi või tagamõtteta. Ju need sõnad olid minu jaoks siis nii olulised... Esimesi suuremaid muutuseid hakkasin tähele panema septembri alguses (kuigi tagantjärele mõeldes algasid need juba varemgi, aga lihtsalt alguses ei osanud neid vist tähele panna). Nüüdseks võin öelda, et mu kallis abikaasa tänas mind selle eest, et ma teda nii kaua sellisena välja kannatasin ja meie suhe muutub igapäevaga järjest paremaks/armastavamaks. Loomulikult olen ka mina selles protsessis tublisti arenenud/muutunud. Märkan muutuseid ka suheldes ema- ja isaga ning teiste lähedaste inimestega. Kordan neid kolme sõna siiani igapäevaselt...
Ma täna hommikul mõtlesin, et kordasin (ja kordan praegugi) igapäevaselt veel ka: "Mina olen väärtuslik" või siis "Iga sammuga sisenen ma nüüd üha väärtuslikumasse minasse". Ilmselt sellelgi on oma osa nendes muutustes.
Tänan!
Mis veel on võimalik?
Kuidas saab veel paremaks minna?
Aitäh, Kreet!
Maarja
6.märts 2017
*******
Tere armas Kreet.
Suur äitäh imelise suveseminari eest. Olete Mai - Agatega imelised inglid. Minus toimub megatervenemine, tarkuse ja armastuse voogamine. Aitäh, aitäh, aitäh!
Kristel
14.juuli 2015
*******
Hei!
Lihtsalt,
tahan tänada Sind Kreet ja Mai - Agatet
nende kahe päeva eest Kubijal.
Aitäh, selle "vaimu SPA" eest!
Kerge on olla
ja rõõmus ka ! :)
Parimat Teile ja kohtumisteni!
Katrin
14.juuli 2015
*******
Pimedusmasenduse sümptomid ilmnevad igal aastal samal ajal. Üldjuhul algavad need oktoobris, on kõige tugevamad novembrist jaanuarini ja leevenevad veebruaris-märtsis.
Hooajaline masendus võib rünnata kõiki meist, kuid sagedamini kannatavad selle all naised. Talvine masendus ja depressioon ähvardab põhjapoolsetel aladel elavaid inimesi. Rusikareegel on, et mida kaugemal ekvaatorist elatakse, seda suurema tõenäosusega tõbi tabab. Eriti ohustab pimeda aja masendus neid inimesi, kes on üksikud või kellele peresuhted ei paku rahuldust ja pole ka häid sõpru, kellega koos olla
Siin on mõned sümptomid, mis võivad viidata sellele, et oled kimpus sesoonse masenduse ehk sügismasendusega:
Aasta külmemal ajal
- on sul tihti halb tuju
- puudub motivatsioon tegutsemiseks
- kadunud on rõõm ja huvi tegevuste suhtes, mis varasemalt pakkusid rõõmu
- energiapuudus, loidus, pidev väsimus
- vähenenud õnnetunne
- suurem unevajadus, ülemagamine
- äärmuslik süsivesikute isu
- ei suuda tööd teha tavapärase tulemuslikkusega
- ei suuda korralikult toimida, tülpimus
- tavapärasest raskem keskenduda, hajameelsus
- põhjendamatu kurbus ja muremõtted
- sotsiaalse läbikäimise langus
- irratsionaalne enesesüüdistamine
Sellel praktilisel seminaril keskendume sellele, kuidas on kõige tõhusam vabaneda sügismasendusest ning leida taas eneses üles elurõõm. Lisaks hiina meditsiini teooria tarkusele võtame appi ka teised abivahendid, mis aitavad tõhusal moel nautida elu selle parimas tähenduses.
Juhendaja: Kreet Rosin-Pindmaa
Ajakava: 26.novembril kell 11:00 - 13:00
Toimumiskoht: Zoom
Osalustasu:
Registreerumisel kuni 23.novembrini 29 EUR
Registreerumisel alates 24.novembrist 39 EUR
Lisainfo ja registreerumine: [email protected], tel. 5266988, Kreet Rosin
Koha seminaril tagab osaluspanuse tasumine. Lisaks ülekandele palun saada mulle kindlasti e-kiri - siis tean, millisele aadressile saata osalemiseks vajalik Zoom´i link.
Osaluspanuse saab kanda:
MEKAKS OÜ
A/a: EE671010220220156229 (SEB)
Selgitus: 26.nov
Kui vajad arvet (ettevõtte või eraisiku nimele), siis palun anna mulle sellest teada registreerumisel ja enne ülekande tegemist.
Juhendaja tutvustus:
Kreet Rosin on Holistilise Teraapia Instituudi lõpetanud ning dr Rene Bürklandi juhendamisel hiina meditsiini õppinud terapeut ja sisemist tasakaalu suurendavate praktikate õpetaja, kes aitab erinevate tehnikate abil inimestel toime tulla erinevate õppetundidega, mida Elu pakub kas siis haiguse, keerulise situatsiooni või sassis suhte näol. Olles aastaid inimesi aidanud, on ta jõudnud veendumuseni, et ei ole ühtegi lootusetut seisundit.
Tagasiside varasematel seminaridel osalenutelt (kõik kirjad on avaldatud muutmata kujul osapoolte nõusolekul):
Tere Kreet!
Kolmest seminarijärgsest nädalast on saanud küll juba viis, kuid sellest hoolimata tahan minagi omalt poolt Sind veelkord tänada suurepärase ja ääretult pöneva aja eest Kubijal. Olin varemalt jöudnud lugeda - vöi siis öigemini töötada enese jaoks - läbi Sinu "Piirangutest priiks" ja natuke ka raamatut "Mina olen väärtuslik" - ning tulin koos parima söbrannaga uudishimulikult seminarist osa saama. Et olen hetkel faasis, kus tahan oma tööelus teha suuri muudatusi, siis näis just Sinu suveseminar öige asi, mis justkui iseenesest mu teele sattus. Lühidalt: seda, mida otsisin, ma otseselt seminarilt ei leidnud, aga tundub, et leidsin midagi veel pönevamat, suuremat ja pöhjapanevamat. Nüüd selle köige kallal vaikselt nokitsengi, vahel vähem, vahel rohkem tubli ning voos olles.
Vöib-olla on Sul huvitav lugeda ka konkreetsemaid "tulemusi". Minu puhul tuli (praeguse) elu-eesmärgina välja see, et peaksin tagasi - vöi siis edasi :) - jöudma oma autentse minani, taas julgema olla see, kes ma olen ja väljendada oma töelist mina. Minu puhul kehtib see, et peab kogema ka midagi vastupidist, et jöuda meeldiva ja önnistava kogemiseni ning mustriks osutus "valge - must - valge". Ehk siis nii, et lapsena oleme ju köik need, kes me päriselt oleme, nii ka mina. Siis toimusid teatud traumaatilised sündmused, mis selle eheda mina kinni katsid ning hirmude-häbide, sisemiselt kivistumiste ja igaks-juhuks-mitte-... alla matsid. Ja nii nüüd olengi ma siis taas välja kaevamas seda ehedust ja julgust ollagi taas mina ise. Ja muidugi aitab see kaasa ka töö-elus. Koputan ja märkan röömuga muutusi. Seega sain kaasa rohkemgi, kui see, mille järele Kubijale tulin. Lisaks veel kuhjaga muid taipamisi ja tarkuseteri. Tänan Sind!
Ja tead, üks asi veel. Kui seminar oli löppenud, läksime söbrannaga sinna energeetiliselt vöimsasse paika kännu peale natukeseks istuma. Seal sattusin juttu rääkima ühe teise osalejaga, ning temalt kuulsin veel justkui kirsiks oma vahukooretordi peale tööalaste otsingute seotusest isaga, kui see naine oma lugu jutustas... Jäin sönatuks. Missugune väärtuslik kohtumine!
Löpetuseks tahan Sind tänada ka kingiks saadud raamatute eest, hea Kreet. Lugesin huviga läbi "Vähi varjatud sönumid" ning leidsin sealt palju huvitavat, kuigi mul selle teemaga vähemalt siiani önneks kokkupuudet ei ole olnud. Mulle meeldib see raamat ja ilmselt lehitsen teda veel teinegi kord, aga ma ei oleks kunagi selle peale tulnud, et seda endale osta.
Löppkokkuvöttes tahan korrata juba Sinu enda vana tuttavat ütlust: "Tänan, tänan, tänan! Mis köik veel on vöimalik? Kuidas saab veel paremaks minna?" ;)
Aitäh Sulle, Kreet. Oled imelise valguse allikas ja suureks inspiratsiooniks väga paljudele. Soovin Sulle edu ja jaksu ja köike head ning loodan, et kohtume veelgi.
Parimate soovidega
Marie
20.august 2018
*******
Tere, Kreet!
Suur ja südamlik tänu suveseminari eest! Mulle oli see väga kasulik, taipamisi ning vajalikke teadmisi täis. Tunnen, et mu elul on suund ja ma astun mõõda seda Õiget Teed- oi kui kaua olen seda tunnet igatsenud ja kusagil sisimas olen alati teadnud, et sinna on mul võimalik jõuda. Tänan, tänan, tänan!
Mida ma siis teinud olen ja mis on muutunud? Olen taibanud, et mul on vaja ennast rohkem usaldada ja väärtustada. Järgmise sammuna tahan tuunida enda teostamise oskusi, et saaksin plaanid ka teoks teha, mida näen, et on vajalik teha.
Suveseminarist alates iga päev on olnud palju taipamisi. Tunnetan seda kui end lahti rullivat lainet. Tegelen arenguvajaduste üles märkimisega nüüdsest ka palju teadlikumalt logiraamatu abil (täna on mul 24 päev sinna märkmeid kirjutada). Piiravaid uskumusi tuleb ka vaiba alt järjest rohkem välja ja ise ka imestan vahel, et kust ma küll olen sellised mõttetud uskumused külge haakinud ja üldse peale seda motet pole raske neist koputamise abil vabaneda.
Enesetunne on enamasti väga hea ja õnnelik, mõni päev on olnud võimatu isegi tuvastada negatiivseid tundeid, mida logiraamatusse kirjutada siis olen positiivseid muutusi sinna ka kirjutanud ja ennast kiitnud selle eest, et mustrid muutunud on.
Peale suveseminari olen iga päev teinud ka lukusulgemise harjutust ja ka tähtsate sõnade kordamist (lauldes autos või korrates mõttes või valjusti üksi olles). Igapäevaselt olen teinud ka südame avamise harjutusi. Väga hästi õnnestub ka otsustamine 5 aasta perspektiivis kasu hinnates.
Enne suveseminarile tulekut olin väga mures enda väikese 3- aastase poja käitumise pärast, kes kippus rusikatega asju lahendama. Mõistsin, et minu enda suhtumine tekitas seda olukorda ja muutusin ennast. Praegu on olukord leevenenud ja juba nädal peale seminari rusikad enam ringi ei lennanud :) Mõistsin, et suhetes kasutasin ise ka selliseid suhtlemisvõtteid, küll teistsugusel tasemel ja mitte otse rusikatega vehkides.
Mu ellu on tulnud uusi inimesi ja paljude varasemate kaaslastega ma enam nii suurt ühtekuuluvustunnet ei tunne. Kõik on liikumises, isegi mõned kilod kehakaalust on otsustanud ise mu juurest lahkuda :) Nii tore! Enesetunde kergusega on aga küll ja veel vaja tegeleda, vahel vajub raskustunne ikka peale koos töömuredega. Kuidagi ei oska neisse kergemalt ja lennukamalt suhtuda.
Soovi enda elus veel muutusi näha ja tegelen edasi enda arendamisega. Talveseminari osas on huvi olemas kuid sõltub kõik teemast ja ka ajast.
Ilusat suve jätku!
Tervitustega,
Kristina
9.august 2018
***
Hea Kreet!
Uskumatu, et möödas on juba üle 21.päeva suveseminarist ja veelgi uskumatum see, et olengi suutnud täita eesmärke, mille peale suveseminaril mõtlesin. Kuna olen oma tööga väga rahul ja seminarile tulin koos sõbrannaga, siis kerkisid minu jaoks ülesse hoopis teised teemad: minu suhe iseendaga, iseenda aktsepteerimine sellisena nagu ma just tänasel päeval olen, minu tervis, andestamine. Olen igapäevaselt teinud midagi iseenda jaoks: käinud koeraga jalutamas 3-4km (see on minu jaoks suur asi, sest varem ei liikunud ma praktiliselt ikka üldse); tellisin endale Kuldse kella harjutuste brošüüri ja teen sealseid harjutusi; koputan; loen "Mina olen väärtuslik" raamatut, teen märkmeid enda jaoks, mõtisklen. Olen olnud hea teoreetik, aga iseenda puhul mõelnud alati, et "alates homsest hakkan...". Tänan Sind selle energia eest, millest sain sellist jõudu, et homme on täna ning mitte keegi ei tee minu eest midagi ära peale minu enda :) Toimetan aias ja mitte ainult ei toimeta vaid ka istun ja vaatan lendavaid liblikaid, tuules sahisevaid puid, õitsevaid lilli. Elu on ilus!
Huvitavad arengud on toimunud aga ka minu abikaasaga :) Ta on olnud alati nõus kuulama minu mõtisklusi-arutelusid enesevaatluse-arenduse teemadel. Nii ka seekord, peale suveseminari. Mõni aeg tagasi (enne suveseminari) otsustas ta, et vajab töökohavahetust. Saatis mitmeid CV, kuid vastuseid ei tulnud. 3 nädala jooksul on ta nüüdseks käinud 3 töövestlusel. Reedel võeti temaga ühendust kohast, mida ta kõige ideaalsemaks enda jaoks pidas. Tänaseks on ta käinud tööintervjuul ning on jäänud 4 parema hulka ja läheb siis kuidas läheb, väärtuslik kogemus igaljuhul. Nii et suveseminari positiivsed mõjud laienevad ka pereliikmetele :)
Ja mis kõige parem, mu abikaasa on nõus minuga järgmisele suveseminarile kaasa tulema, olgu siis teema mistahes! Mis veel on võimalik? Kuidas saab veel paremaks minna?
Ilusat lõikuskuu jätku ning uute kohtumisteni!
Tänulikkusega,
Margit
8.august 2018
***
Peale suveseminari!
See praktika, mida mina olen peale suveseminari kõige enam oma ellu integreerinud on harjutused erinevate kanalite (maksa, südame, peensoole...) puhastamiseks. Teen neid harjutusi hommikuti, koos teiste venitusharjutustega.
Päris tihti kasutan ma metsas jalutades ka vasaku ja parema kõrva juures koputamise harjutust. Laused, mida ma sellisel juhul enamasti kasutan on: ma enam ei pea oma keha häbenema ja ma nüüd armastan oma keha just sellisena nagu ta praegusel hetkel on. Olen avastanud, et juba üsna väikesest saadik olen millegipärast oma keha häbenema hakanud. Päris tihti ei julge ma isegi bikiinides rannas käia. Või kui käin, siis ma ei tunne end hästi, ei naudi seda. Kui ma olen üritanud sellest lähedastele/sõpradele rääkida, siis tavaliselt saan ma ninakirtsutuse osaliseks, sest üldsusele näen ma välja sihvakas ja sale. Aga ma ise tunnen, et selle häbenemise tulemusena olen ma endale külge pookinud haigusi, mis üha enam avalduvad mu kehal füüsilisel kujul. Ja kuna ma nüüd seda aina enam tajun, siis ma tunnen, kuidas mul on sellest imelisest kehast nii kahju, et ma talle nii olen teinud. Teen oma kehale aina enam pai ja ütlen talle, et ma tegelikult väga armastan teda ja olen hästi tänulik, et peale aastatepikkust kritiseerimist on ta tegelikult imeliselt hästi vastu pidanud.
Samuti olen veidi muutnud oma toitumist. Loen üha suurema huviga toiduainete silte ja vaatan poes ja ütlen üha sagedamini E-ainetele EI. Kodus teen ise süüa ja õnneks on meil ka oma väike aialapike, kus kohast saan täitsa kodust kraami pannile panna. Söömise osas on suurim muutus aga vast hoopiski selles, et ma olen oma emale öelnud, kuidas ma nüüdsest toituda üritan. Ja et tema on selle omaks võtnud. Ning et ta isegi toetab seda veidikene.
Peale suveseminari olen sattunud hästi Rumi lainele. Ta lihtsalt heliseb mu sees. Ka romaan Rumist „Armastuse 40 reeglit” jäi väga tugevasti minu sisse helisema.
Veel märkan ma enda juures seda, et ma ei soovi mitte kedagi enda reaalsusesse sundida. Ma tean, et olen seda varem väga tugevasti teinud. Ma olen märganud juba varasemalt, kui tugev on mõtte jõud. Ja ma olen lasknud ihadel ja soovidel end selles mõttes juhtida, et kui keegi on mulle väga meeldinud, siis ma olen teda oma mõtetega enda ellu kutsunud. Ja olen haiget saanud. Ning selles mõttes on see olnud mulle suurepäraseks õpetajaks. Praegu kirjutan ma enda käe peale päris tihti sellise lause: „Vaatan huviga, millised inimesed, emotsioonid ja mõtted end täna minu reaalsuses presenteerida soovivad”. See on minu jaoks geniaalne selles mõttes, et kui saabub mõni mõte, mis esmapilgul tundub negatiivne- aga kui ma vaatan seda kirja oma käe peal, siis ma hakkan mõtet hoopis uut moodi vaatama. Ma tunnen, et see mõte on mind ise valinud, et ta soovib end mulle näidata ja minul on võimalus temast teadlikuks saada ning teda mitte tõrjuda. Parimal juhul isegi armastusega üle valada.
Aitäh, aitäh, aitäh! Mis veel on võimalik? Kuidas saab minna veelgi külluslikumaks üha avarduva teadlikkusega?
Liis
6.august 2018
***
Tere Kreet,
Olin tõesti õnnelik, saades omale ühe vabanenud kohtadest. Nautisin iga hetke sellel Seminaril.
Kahjuks lendasid need kaks päeva linnutiivul, ja läbi ta oligi.
Suured, suured tänud kõige eest!
Paluksin võimalusel Seminari materjalide presentatsioone.
Lugupidamisega ja ette tänades,
Gert
18.juuli 2018
***
Tere, armas Kreet!
2016.aasta Suveseminaril kirjapandud kolm olulist sõna on muutnud minu lähisuhet olulisel määral. Nimelt olin ma juba mitmeid aastaid tundnud/arvanud, et minu (meie) suhe enam ei toimi. Ja olin üsnagi kindel, et meie teed lähevad varem või hiljem lahku. Nimelt sain ma oma abikaasalt enamjaolt ainult negatiivset tähelepanu (mitte miski polnud piisavalt hea). Ja nii me siis elasime: mina oma elu, tema oma elu. Olin ka mõned aastad varem teinud meie suhtele üsna pikalt kaugreikit, aga mingeid olulisi muutuseid ma küll sellega seoses ei märganud. Nüüd tagantjärele mõeldes, arvan, et see võib-olla hoidiski meid üldse nii kaua koos. Suveseminarilt tulles jäin neid kolme sõna igapäevaselt mõtteis kordama (soovituslik oli vähemalt 8 nädalat), ilma mingi kindla eesmärgi või tagamõtteta. Ju need sõnad olid minu jaoks siis nii olulised... Esimesi suuremaid muutuseid hakkasin tähele panema septembri alguses (kuigi tagantjärele mõeldes algasid need juba varemgi, aga lihtsalt alguses ei osanud neid vist tähele panna). Nüüdseks võin öelda, et mu kallis abikaasa tänas mind selle eest, et ma teda nii kaua sellisena välja kannatasin ja meie suhe muutub igapäevaga järjest paremaks/armastavamaks. Loomulikult olen ka mina selles protsessis tublisti arenenud/muutunud. Märkan muutuseid ka suheldes ema- ja isaga ning teiste lähedaste inimestega. Kordan neid kolme sõna siiani igapäevaselt...
Ma täna hommikul mõtlesin, et kordasin (ja kordan praegugi) igapäevaselt veel ka: "Mina olen väärtuslik" või siis "Iga sammuga sisenen ma nüüd üha väärtuslikumasse minasse". Ilmselt sellelgi on oma osa nendes muutustes.
Tänan!
Mis veel on võimalik?
Kuidas saab veel paremaks minna?
Aitäh, Kreet!
Maarja
6.märts 2017
*******
Tere armas Kreet.
Suur äitäh imelise suveseminari eest. Olete Mai - Agatega imelised inglid. Minus toimub megatervenemine, tarkuse ja armastuse voogamine. Aitäh, aitäh, aitäh!
Kristel
14.juuli 2015
*******
Hei!
Lihtsalt,
tahan tänada Sind Kreet ja Mai - Agatet
nende kahe päeva eest Kubijal.
Aitäh, selle "vaimu SPA" eest!
Kerge on olla
ja rõõmus ka ! :)
Parimat Teile ja kohtumisteni!
Katrin
14.juuli 2015
*******