|
|
Vaimsete praktikate seminar Võrumaal Kubija loodusspaas, keset tervistava toimega männimetsa, kauni järve kaldal.
Enamikul inimestest, kes osalevad vaimse enesearengu loengutel või seminaridel, on tugev teoreetiline pagas, mis kipubki jääma teoreetiliseks, kuna ei toimu loengul või seminaril õpitu integreerimist igapäevaellu. Talveseminar annab suurepärase võimaluse õpitut praktiseerida ning saada juurde ka uusi teadmisi. Sel korral jätkame Suveseminaril alustatud teemaga - enesesaboteerimise lõpetamine.
Enamikul inimestest, kes osalevad vaimse enesearengu loengutel või seminaridel, on tugev teoreetiline pagas, mis kipubki jääma teoreetiliseks, kuna ei toimu loengul või seminaril õpitu integreerimist igapäevaellu. Talveseminar annab suurepärase võimaluse õpitut praktiseerida ning saada juurde ka uusi teadmisi. Sel korral jätkame Suveseminaril alustatud teemaga - enesesaboteerimise lõpetamine.
Kas sa oled kogenud olukorda, kus sa tead üsna täpselt, mida sa peaksid tegema (või mitte tegema), kuid sellest hoolimata sa seda ei tee (või jätkad sulle mittepanustava tegevusega)? Ja seetõttu on sul tunne, nagu oleksid kõhuli kännu otsas kinni, suutmata elus edasi liikuda (vähemalt mitte soovitud suunas? Ning see on tekitanud tunde, et pead muutuse loomiseks tohutult vaeva nägema? Kuid ehk on Universumil sinu jaoks plaan ja Sul ei olegi ilmtingimata vaja naba paigast ära pingutada? Ja ehk on sinu peamiseks ülesandeks lihtsalt hoolitseda selle eest, et sa ennast ning enda “plaani” teostumist oma teekonnal ei saboteeriks?
Enesesaboteerimine tähendab seda, et sa käitud iseenda suhtes destruktiivsel moel. Tihtipeale ei pruugi sa seda alguses isegi tähele panna, kuid mõnikord sa isegi teadvustad enda kahjustava käitumise ja sellest hoolimata ei suuda sa seda lõpetada. Terapeudina kohtun oma teraapiaruumis väga sageli inimestega, kes saboteerivad ennast hommikust õhtuni ja igapäevaselt. Mõnel väljendub see ühtmoodi (nt ei suuda lõpetada liigset söömist), teisel teistmoodi (nt liigselt töötades) ja kolmandal kolmandat moodi (nt jätkab enese hurjutamist asjade pärast, mis üldse temast ei sõltu). Siinkohal toon välja mõned levinumad märgid, mis võivad viidata enesesaboteerimisele:
Teadmine on vägi ning eneseharimine on investeering, mida mitte keegi ei saa sinult kunagi ära võtta. Nii et kui oled valmis tegema tööd enesesaboteerimise lõpetamise nimel, oled oodatud osalema!
JUHENADAJA: Kreet Rosin-Pindmaa
AJAKAVA:
Algus 6.veebruaril kell 12:00,
alates kell 20:00 -.... Spaa, looduse nautimine, vaikuses olemine ja mõtisklemine
Lõpp 7.veebruaril kell 14:00
NB! Kui soovid osaleda, siis tasub registreerumisega kiirustada - eelnevatel aastatel ei ole kõik soovijad Talveseminarile pääsenud, kuna kohad on saanud varakult täis. Ja kuna praegusel ajal tuleb meil juhinduda ettekirjutatud piirangutest seoses ruumi täituvusega, siis sel korral saab see olema eriti privaatne ja eksklusiivne seminar.
Toimumiskoht: Võrus Kubija loodusspaa, www.kubija.ee, vt. täpsemat infot asukoha kohta.
OSALUSTASU sisaldab lisaks seminarile majutust 1 öö koos hommikusöögi ning spaa- ja saunakeskuse kasutamisega lahtiolekuaegadel (kui on valitud majutusega pakett), 1 lõunasööki, 1 õhtusööki, kohvipause:
1) Registreerumisel kuni 11.jaanuarini:
Majutusega hotellis kahe- või kolme inimese toas 159 EUR/in. (Suveseminaril osalenutele kehtib erihind - palun anna sellest märku registreerumisel!)
Osalemine ilma majutuseta 2 päeva 124 EUR
2) Registreerumisel peale 11.jaanuari (vabade kohtade olemasolul):
Majutusega hotellis kahe- või kolme inimese toas 179 EUR/in.
Osalemine ilma majutuseta 2 päeva 144 EUR
NB! Juhul, kui registreerud üksi, siis sinu toakaaslased selguvad vahetult enne Talveseminari algust.
TASUMINE:
Registreerumise kinnitamiseks tuleb 30 eurot tasuda 5 päeva jooksul pärast kinnituskirja saamist (et koht on olemas), ülejäänud osa vastavalt arvel märgitud tähtajale või kokkuleppele (kokkuleppel Kreedaga on võimalik seminari eest tasuda osade kaupa):
Saaja: Mekaks OÜ
A/a: EE671010220220156229
Summa: 30 EUR (või soovi korral kogu osalustasu)
Selgitus: Talveseminar
NB! Kui soovid arvet ettevõtte nimele, siis palun anna sellest teada registreerumisel.
NB! Peale osaluse tasumist kursusest loobumise korral jääb tagastamatuks korralduskuluks 30 eurot. Seminarist loobumise korral tagastatakse kuni 31.jaanuarini (k.a.) 50% osalustasust. Hiljem osalustasu enam ei tagastata.
LISAINFO JA REGISTREERUMINE: [email protected], tel. 5266988, Kreet Rosin-Pindmaa
JUHENDAJA TUTVUSTUS:
Kreet Rosin-Pindmaa on Holistilise Teraapia Instituudi lõpetanud terapeut ja vaimsete praktikate õpetaja, kes aitab erinevate tehnikate (nt Mõtteväljaravi, Tulevikuteraapia ja Reiki) abil inimestel toime tulla erinevate õppetundidega, mida Elu pakub kas siis haiguse, keerulise situatsiooni või sassis suhte näol. Kreet usub, et kõikide väljakutset pakkuvate olukordade taga on ühe komponendina peidus vajadus mingi õppetund ära õppida. Olles aastaid inimesi aidanud on ta jõudnud veendumuseni, et ei ole ühtegi lootusetut seisundit, on vaid mõned inimesed, kes (vähemalt alateadlikul tasandil) ei soovi muutumist või kes väldivad vastutuse võtmist oma isikliku reaalsuse eest ning kes ei võta vaevaks teha tööd iseendaga.
Tagasiside varasematel Suveseminaridel osalenutelt (kõik kirjad on avaldatud muutmata kujul osapoolte nõusolekul):
Aitäh väga sisuka, huvitava ning vaid positiivseid mõtteid ja tundeid tekitava Suveseminari eest.
Mul ei olnud seminarile tulles väga suuri ootuseid, kuna olen regulaarselt sarnastel suurematel ja väiksematel koosviibimistel osalenud.
Samas olid need kaks päeva siiski täiesti heas mõttes teistmoodi ning kui esimesel päeval oli patarei pigem tagurpidi sees, siis teise päeva jooksul sai patarei õiget pidi keeratud ning täis ka laetud :)
Aga, eriti jäi mulle meelde "viljakas mitte millegi tegemise aeg". Olen kogu aeg tegevuses ning mediteerimine, jooga, reiki jmt, millega ma ka mõnda aega tegelen tundub siiani millegi sellisena, mis võtab ära aja, mille arvelt saaks midagi aktiivset teha. Tean, et see ei ole õige mõtlemine, mistõttu Sinu rõhutatud "viljakas mitte millegi tegemise aeg" on mul nüüd mantrana kaasa võetud! :)
Ootan põnevusega järgmise seminari toimumist :)
Tervitades
Viljar
25.juuli 2020
***
Tere, Kreet!
Enda kogemusest nii palju, et jäin seminariga väga rahule .
See tänane hommikuvõimlemine mõjus väga hästi - olin öö otsa suht magamata, aga see võimlemine suutis väga hästi ülesse äratada ja käima tõmmata ning seisundi täitsa heaks teha.
Meeldis veel see, et tegime jooksvalt kogu aeg praktilisi harjutusi (koputamist ja meditatsioone) ja selle tagajärjel toimunud emotsionaalse seisundi muutus aitas teooriat väga hästi kinnistada ja tekkida uutel taipamistel.
Kodutöö harjutused olid ka minu arust äärmiselt kasulikud. Need aitasid teadlikkust päris palju tõsta ja tänu nendele sain teadlikuks nii mõnestki uuest asjast, mis mind juhib ja mida ma seni ei olnud tähele pannud.
Oli hästi tore ja meeldiv.
Sinu soojust on alati meeldiv kogeda.
Lugupidamisega,
Argo
19.juuli 2020
***
Suur tänu seminari eest! See on tõeliselt hea akude laadimise koht. Mulle väga meeldis, et oli võimalus ennast juba päev varem õigele lainele häälestada ja rahulikult endaga tegeleda. Aitäh, aitäh, aitäh!
Seminaril hämmastas mind kõige rohkem kunstiteraapia osa. Ma ei oodanud, et kohe esimeste helide kõlamisel ilmusid mu silme ette väga reaalsed pildikesed ja kummalisel kombel need tõesti peegeldasidki minu praegust elu. Väga kiire võimalus endale otsa vaatamiseks :)
Usun, et inimesed, kellega oma teekonnal kohtume, ilmuvad meie ellu alati mingi põhjusega. Olen alati rõõmsalt elevil, nägemaks, kes seekord mu elu puudutama tuleb. Väga õpetlik on neilt oma peegeldust näha ning olen neile selle eest väga tänulik. Tänu kaasteelistele ja seminaril kogetule teadvustan ennast ja oma elu kulgu taas endisest rohkem. Tänan, tänan, tänan! Mis veel on võimalik, kuidas saaks veel paremini minna?
Ole hoitud!
Soojade tervitustega
Veronika
1.august 2020
***
Täpselt nädal on möödunud seminarist imelises Võru Kubija hotellis. Teadlikult lasin esmased emotsioonid haituda, võtta aega kuuldu ja nähtu läbi seedimiseks, et siis Sulle kirjutada.
Esimene tunne on tänutunne- olen Sulle väga tänulik, et sain osaleda seminaril. Kolm aastat olen seda üksnes plaaninud, nüüd järelikult oli aeg õige.
Järgmiseks sai kinnitust veelkord teadmine, et midagi tõesti ei ole siin maailmas juhuslikku. Ääretult meeldiv toakaaslane, uued tuttavad, kokkusattumused…
Siit edasi- teravama probleemitunnetuse tekkimine, sügavam arusaam muutumise vajalikkusest, sisekaemused. Kohati tunne, et koputasin seminaril „ uinunud“ probleeme lahti. Südametšakra on nii kinni, et südamel oli lausa valus….
Kõige tähtsamaks pean kinnitust arusaamisele, et iseenda alateadvuse mustrite muutmiseks tuleb piisk-piisa haaval järjekindlalt iseendaga tööd teha. Ei taha, et kolme või viie aasta pärast mõnel järjekordsel seminaril kogeksin - oops, olen klassikursust kordama jäänud…
Tänutundega
Piret
26.juuli 2020
***
Suur tänu eelmise nädalavahetuse eest! On, mille kallal enda juures tööd edasi teha, igav õnneks ei hakka. Vähemalt üks asi, kindlasti on neid veel ja mida ma ka juba varem olen püüdnud praktiseerida aga nüüd rohkem mulle peale seminari teadvusesse on jõudnud, on kohalolu. Kui teed midagi siis ole kohal, kõrvalhoonet värvides ära mõtle, et peaksid tegelikult järjega olema juba teisel pool hoonet, rapsides nagu poolemeelne varsti väsimusest kokku kukkudes, vaid ole siin, kus oled ja liigud hoopis kiiremini edasi ja jaksad õhtul veel voodini ka kõndida. Mina, kes ma suudan tohutut mõttemüra oma peas tekitada, suudan siiski ''usaldada elu loomulikku kulgu'', üllatus, üllatus!!!!
Näide sellest, kuidas minu areng võimalik, et mõjutab ka natuke sugulasi. Esmaspäeval peale seminari suutsin ma oma venna meelitada Kambja kirikusse kontserdile, kus mängiti Pärdi ja Haydn-i teoseid. Ta oli alguses pehmelt öeldes kahtlev aga tuli siisk.....ja jäi ellu.. Muusika oli muidugi super! Tema, oma tagasihoidlikkuses ütles muidugi, et viimase loo pärast tasus tulla küll, Ukuaru valss! No mulle meeldib ikkagi mõelda, et minu muutumine mõjutab ka teisi, kuigi igaühele siiski oma. ...
Ja lõpuks veel üks tähelepanek, seminari alguses ja lõpus lendles korraks akna tagant läbi valge liblikas, võimalik, et mõni ingel....
Kõike ilusat!
Anneli
26.juuli 2020
***
Nädala jooksul olen end tundnud väga hästi, olen olnud tasakaalus ja oma emotsioonidega stabiilsem. Koputamise tehnika jäi mulle meelde ja kui leian end ebamugavusest või meelte segadusest, siis püüan seda koheselt ka enda kasuks kasutada. Ka kolme sõna tehnika on minuga igapäevaselt kaasas käinud. Tegelikult kasutangi viimast oma meele rahustamiseks, see tuletab mulle meelde, mis minu jaoks tegelikult tähtis on. Nädala jooksul olin edukas oma TAPASega, kuid paraku pean tunnistama, et uut polegi veel seadnud, teen seda nüüd kohe...
Esimene suurem langus ja enesekriitika tuli üles täna, nädal hiljem, kui tulin tagasi kodusesse keskkonda (viibisin vahepeal perega Tallinnas sugulase majas) ja siin nägin kõiki neid toimetusi, mis on olnud tegemata ja mis paraku mind tihti viivad kurbusesse ja jõuetusse, vajadusse kõike korraga teha ning tundesse, et aega on liiga vähe. Olen lõpetamas veel corona tõttu oma ülikooli ning mulle (senini, võibolla juba hiljem mitte) omaselt on enamik tööst jäänud viimastele nädalatele. Seega, siit see kõik koguneb.. aga püüan siiski seminaril kuuldut praktiseerida ning end tagasi harmooniasse ja lubamisse tuua.
Igatahes olen äärmiselt rahul ja tänulik, et Sinuga sedasi kohtusin ning seminaril osalesin. Kui tee mind toob, siis soovin osaleda ka järgmistel. Õhkkond oli mõnusalt tõstva energiaga, rõõmu õhkav ning nii vaba, polnudki seminari tunne vaid pigem nagu sõbralik vestlus, kus mina olin imetluses ja kuulamas. Kerge oli vastu võtta, sest peaaegu kõik kõnetas ning sobis.
Aitäh, aitäh, aitäh!
Päikest (või kuud),
Piret
26.juuli 2020
***
Tere Kreet!
Kolmest seminarijärgsest nädalast on saanud küll juba viis, kuid sellest hoolimata tahan minagi omalt poolt Sind veelkord tänada suurepärase ja ääretult pöneva aja eest Kubijal. Olin varemalt jöudnud lugeda - vöi siis öigemini töötada enese jaoks - läbi Sinu "Piirangutest priiks" ja natuke ka raamatut "Mina olen väärtuslik" - ning tulin koos parima söbrannaga uudishimulikult seminarist osa saama. Et olen hetkel faasis, kus tahan oma tööelus teha suuri muudatusi, siis näis just Sinu suveseminar öige asi, mis justkui iseenesest mu teele sattus. Lühidalt: seda, mida otsisin, ma otseselt seminarilt ei leidnud, aga tundub, et leidsin midagi veel pönevamat, suuremat ja pöhjapanevamat. Nüüd selle köige kallal vaikselt nokitsengi, vahel vähem, vahel rohkem tubli ning voos olles.
Vöib-olla on Sul huvitav lugeda ka konkreetsemaid "tulemusi". Minu puhul tuli (praeguse) elu-eesmärgina välja see, et peaksin tagasi - vöi siis edasi :) - jöudma oma autentse minani, taas julgema olla see, kes ma olen ja väljendada oma töelist mina. Minu puhul kehtib see, et peab kogema ka midagi vastupidist, et jöuda meeldiva ja önnistava kogemiseni ning mustriks osutus "valge - must - valge". Ehk siis nii, et lapsena oleme ju köik need, kes me päriselt oleme, nii ka mina. Siis toimusid teatud traumaatilised sündmused, mis selle eheda mina kinni katsid ning hirmude-häbide, sisemiselt kivistumiste ja igaks-juhuks-mitte-... alla matsid. Ja nii nüüd olengi ma siis taas välja kaevamas seda ehedust ja julgust ollagi taas mina ise. Ja muidugi aitab see kaasa ka töö-elus. Koputan ja märkan röömuga muutusi. Seega sain kaasa rohkemgi, kui see, mille järele Kubijale tulin. Lisaks veel kuhjaga muid taipamisi ja tarkuseteri. Tänan Sind!
Ja tead, üks asi veel. Kui seminar oli löppenud, läksime söbrannaga sinna energeetiliselt vöimsasse paika kännu peale natukeseks istuma. Seal sattusin juttu rääkima ühe teise osalejaga, ning temalt kuulsin veel justkui kirsiks oma vahukooretordi peale tööalaste otsingute seotusest isaga, kui see naine oma lugu jutustas... Jäin sönatuks. Missugune väärtuslik kohtumine!
Löpetuseks tahan Sind tänada ka kingiks saadud raamatute eest, hea Kreet. Lugesin huviga läbi "Vähi varjatud sönumid" ning leidsin sealt palju huvitavat, kuigi mul selle teemaga vähemalt siiani önneks kokkupuudet ei ole olnud. Mulle meeldib see raamat ja ilmselt lehitsen teda veel teinegi kord, aga ma ei oleks kunagi selle peale tulnud, et seda endale osta.
Löppkokkuvöttes tahan korrata juba Sinu enda vana tuttavat ütlust: "Tänan, tänan, tänan! Mis köik veel on vöimalik? Kuidas saab veel paremaks minna?" ;)
Aitäh Sulle, Kreet. Oled imelise valguse allikas ja suureks inspiratsiooniks väga paljudele. Soovin Sulle edu ja jaksu ja köike head ning loodan, et kohtume veelgi.
Parimate soovidega
Marie
20.august 2018
*******
Tere, Kreet!
Suur ja südamlik tänu suveseminari eest! Mulle oli see väga kasulik, taipamisi ning vajalikke teadmisi täis. Tunnen, et mu elul on suund ja ma astun mõõda seda Õiget Teed- oi kui kaua olen seda tunnet igatsenud ja kusagil sisimas olen alati teadnud, et sinna on mul võimalik jõuda. Tänan, tänan, tänan!
Mida ma siis teinud olen ja mis on muutunud? Olen taibanud, et mul on vaja ennast rohkem usaldada ja väärtustada. Järgmise sammuna tahan tuunida enda teostamise oskusi, et saaksin plaanid ka teoks teha, mida näen, et on vajalik teha.
Suveseminarist alates iga päev on olnud palju taipamisi. Tunnetan seda kui end lahti rullivat lainet. Tegelen arenguvajaduste üles märkimisega nüüdsest ka palju teadlikumalt logiraamatu abil (täna on mul 24 päev sinna märkmeid kirjutada). Piiravaid uskumusi tuleb ka vaiba alt järjest rohkem välja ja ise ka imestan vahel, et kust ma küll olen sellised mõttetud uskumused külge haakinud ja üldse peale seda motet pole raske neist koputamise abil vabaneda.
Enesetunne on enamasti väga hea ja õnnelik, mõni päev on olnud võimatu isegi tuvastada negatiivseid tundeid, mida logiraamatusse kirjutada siis olen positiivseid muutusi sinna ka kirjutanud ja ennast kiitnud selle eest, et mustrid muutunud on.
Peale suveseminari olen iga päev teinud ka lukusulgemise harjutust ja ka tähtsate sõnade kordamist (lauldes autos või korrates mõttes või valjusti üksi olles). Igapäevaselt olen teinud ka südame avamise harjutusi. Väga hästi õnnestub ka otsustamine 5 aasta perspektiivis kasu hinnates.
Enne suveseminarile tulekut olin väga mures enda väikese 3- aastase poja käitumise pärast, kes kippus rusikatega asju lahendama. Mõistsin, et minu enda suhtumine tekitas seda olukorda ja muutusin ennast. Praegu on olukord leevenenud ja juba nädal peale seminari rusikad enam ringi ei lennanud :) Mõistsin, et suhetes kasutasin ise ka selliseid suhtlemisvõtteid, küll teistsugusel tasemel ja mitte otse rusikatega vehkides.
Mu ellu on tulnud uusi inimesi ja paljude varasemate kaaslastega ma enam nii suurt ühtekuuluvustunnet ei tunne. Kõik on liikumises, isegi mõned kilod kehakaalust on otsustanud ise mu juurest lahkuda :) Nii tore! Enesetunde kergusega on aga küll ja veel vaja tegeleda, vahel vajub raskustunne ikka peale koos töömuredega. Kuidagi ei oska neisse kergemalt ja lennukamalt suhtuda.
Soovi enda elus veel muutusi näha ja tegelen edasi enda arendamisega. Talveseminari osas on huvi olemas kuid sõltub kõik teemast ja ka ajast.
Ilusat suve jätku!
Tervitustega,
Kristina
9.august 2018
***
Hea Kreet!
Uskumatu, et möödas on juba üle 21.päeva suveseminarist ja veelgi uskumatum see, et olengi suutnud täita eesmärke, mille peale suveseminaril mõtlesin. Kuna olen oma tööga väga rahul ja seminarile tulin koos sõbrannaga, siis kerkisid minu jaoks ülesse hoopis teised teemad: minu suhe iseendaga, iseenda aktsepteerimine sellisena nagu ma just tänasel päeval olen, minu tervis, andestamine. Olen igapäevaselt teinud midagi iseenda jaoks: käinud koeraga jalutamas 3-4km (see on minu jaoks suur asi, sest varem ei liikunud ma praktiliselt ikka üldse); tellisin endale Kuldse kella harjutuste brošüüri ja teen sealseid harjutusi; koputan; loen "Mina olen väärtuslik" raamatut, teen märkmeid enda jaoks, mõtisklen. Olen olnud hea teoreetik, aga iseenda puhul mõelnud alati, et "alates homsest hakkan...". Tänan Sind selle energia eest, millest sain sellist jõudu, et homme on täna ning mitte keegi ei tee minu eest midagi ära peale minu enda :) Toimetan aias ja mitte ainult ei toimeta vaid ka istun ja vaatan lendavaid liblikaid, tuules sahisevaid puid, õitsevaid lilli. Elu on ilus!
Huvitavad arengud on toimunud aga ka minu abikaasaga :) Ta on olnud alati nõus kuulama minu mõtisklusi-arutelusid enesevaatluse-arenduse teemadel. Nii ka seekord, peale suveseminari. Mõni aeg tagasi (enne suveseminari) otsustas ta, et vajab töökohavahetust. Saatis mitmeid CV, kuid vastuseid ei tulnud. 3 nädala jooksul on ta nüüdseks käinud 3 töövestlusel. Reedel võeti temaga ühendust kohast, mida ta kõige ideaalsemaks enda jaoks pidas. Tänaseks on ta käinud tööintervjuul ning on jäänud 4 parema hulka ja läheb siis kuidas läheb, väärtuslik kogemus igaljuhul. Nii et suveseminari positiivsed mõjud laienevad ka pereliikmetele :)
Ja mis kõige parem, mu abikaasa on nõus minuga järgmisele suveseminarile kaasa tulema, olgu siis teema mistahes! Mis veel on võimalik? Kuidas saab veel paremaks minna?
Ilusat lõikuskuu jätku ning uute kohtumisteni!
Tänulikkusega,
Margit
8.august 2018
***
Peale suveseminari!
See praktika, mida mina olen peale suveseminari kõige enam oma ellu integreerinud on harjutused erinevate kanalite (maksa, südame, peensoole...) puhastamiseks. Teen neid harjutusi hommikuti, koos teiste venitusharjutustega.
Päris tihti kasutan ma metsas jalutades ka vasaku ja parema kõrva juures koputamise harjutust. Laused, mida ma sellisel juhul enamasti kasutan on: ma enam ei pea oma keha häbenema ja ma nüüd armastan oma keha just sellisena nagu ta praegusel hetkel on. Olen avastanud, et juba üsna väikesest saadik olen millegipärast oma keha häbenema hakanud. Päris tihti ei julge ma isegi bikiinides rannas käia. Või kui käin, siis ma ei tunne end hästi, ei naudi seda. Kui ma olen üritanud sellest lähedastele/sõpradele rääkida, siis tavaliselt saan ma ninakirtsutuse osaliseks, sest üldsusele näen ma välja sihvakas ja sale. Aga ma ise tunnen, et selle häbenemise tulemusena olen ma endale külge pookinud haigusi, mis üha enam avalduvad mu kehal füüsilisel kujul. Ja kuna ma nüüd seda aina enam tajun, siis ma tunnen, kuidas mul on sellest imelisest kehast nii kahju, et ma talle nii olen teinud. Teen oma kehale aina enam pai ja ütlen talle, et ma tegelikult väga armastan teda ja olen hästi tänulik, et peale aastatepikkust kritiseerimist on ta tegelikult imeliselt hästi vastu pidanud.
Samuti olen veidi muutnud oma toitumist. Loen üha suurema huviga toiduainete silte ja vaatan poes ja ütlen üha sagedamini E-ainetele EI. Kodus teen ise süüa ja õnneks on meil ka oma väike aialapike, kus kohast saan täitsa kodust kraami pannile panna. Söömise osas on suurim muutus aga vast hoopiski selles, et ma olen oma emale öelnud, kuidas ma nüüdsest toituda üritan. Ja et tema on selle omaks võtnud. Ning et ta isegi toetab seda veidikene.
Peale suveseminari olen sattunud hästi Rumi lainele. Ta lihtsalt heliseb mu sees. Ka romaan Rumist „Armastuse 40 reeglit” jäi väga tugevasti minu sisse helisema.
Veel märkan ma enda juures seda, et ma ei soovi mitte kedagi enda reaalsusesse sundida. Ma tean, et olen seda varem väga tugevasti teinud. Ma olen märganud juba varasemalt, kui tugev on mõtte jõud. Ja ma olen lasknud ihadel ja soovidel end selles mõttes juhtida, et kui keegi on mulle väga meeldinud, siis ma olen teda oma mõtetega enda ellu kutsunud. Ja olen haiget saanud. Ning selles mõttes on see olnud mulle suurepäraseks õpetajaks. Praegu kirjutan ma enda käe peale päris tihti sellise lause: „Vaatan huviga, millised inimesed, emotsioonid ja mõtted end täna minu reaalsuses presenteerida soovivad”. See on minu jaoks geniaalne selles mõttes, et kui saabub mõni mõte, mis esmapilgul tundub negatiivne- aga kui ma vaatan seda kirja oma käe peal, siis ma hakkan mõtet hoopis uut moodi vaatama. Ma tunnen, et see mõte on mind ise valinud, et ta soovib end mulle näidata ja minul on võimalus temast teadlikuks saada ning teda mitte tõrjuda. Parimal juhul isegi armastusega üle valada.
Aitäh, aitäh, aitäh! Mis veel on võimalik? Kuidas saab minna veelgi külluslikumaks üha avarduva teadlikkusega?
Liis
6.august 2018
***
Tere Kreet,
Olin tõesti õnnelik, saades omale ühe vabanenud kohtadest. Nautisin iga hetke sellel Seminaril.
Kahjuks lendasid need kaks päeva linnutiivul, ja läbi ta oligi.
Suured, suured tänud kõige eest!
Paluksin võimalusel Seminari materjalide presentatsioone.
Lugupidamisega ja ette tänades,
Gert
18.juuli 2018
***
Tere, armas Kreet!
2016.aasta Suveseminaril kirjapandud kolm olulist sõna on muutnud minu lähisuhet olulisel määral. Nimelt olin ma juba mitmeid aastaid tundnud/arvanud, et minu (meie) suhe enam ei toimi. Ja olin üsnagi kindel, et meie teed lähevad varem või hiljem lahku. Nimelt sain ma oma abikaasalt enamjaolt ainult negatiivset tähelepanu (mitte miski polnud piisavalt hea). Ja nii me siis elasime: mina oma elu, tema oma elu. Olin ka mõned aastad varem teinud meie suhtele üsna pikalt kaugreikit, aga mingeid olulisi muutuseid ma küll sellega seoses ei märganud. Nüüd tagantjärele mõeldes, arvan, et see võib-olla hoidiski meid üldse nii kaua koos. Suveseminarilt tulles jäin neid kolme sõna igapäevaselt mõtteis kordama (soovituslik oli vähemalt 8 nädalat), ilma mingi kindla eesmärgi või tagamõtteta. Ju need sõnad olid minu jaoks siis nii olulised... Esimesi suuremaid muutuseid hakkasin tähele panema septembri alguses (kuigi tagantjärele mõeldes algasid need juba varemgi, aga lihtsalt alguses ei osanud neid vist tähele panna). Nüüdseks võin öelda, et mu kallis abikaasa tänas mind selle eest, et ma teda nii kaua sellisena välja kannatasin ja meie suhe muutub igapäevaga järjest paremaks/armastavamaks. Loomulikult olen ka mina selles protsessis tublisti arenenud/muutunud. Märkan muutuseid ka suheldes ema- ja isaga ning teiste lähedaste inimestega. Kordan neid kolme sõna siiani igapäevaselt...
Ma täna hommikul mõtlesin, et kordasin (ja kordan praegugi) igapäevaselt veel ka: "Mina olen väärtuslik" või siis "Iga sammuga sisenen ma nüüd üha väärtuslikumasse minasse". Ilmselt sellelgi on oma osa nendes muutustes.
Tänan!
Mis veel on võimalik?
Kuidas saab veel paremaks minna?
Aitäh, Kreet!
Maarja
6.märts 2017
*******
Tere armas Kreet.
Suur äitäh imelise suveseminari eest. Olete Mai - Agatega imelised inglid. Minus toimub megatervenemine, tarkuse ja armastuse voogamine. Aitäh, aitäh, aitäh!
Kristel
14.juuli 2015
*******
Hei!
Lihtsalt,
tahan tänada Sind Kreet ja Mai - Agatet
nende kahe päeva eest Kubijal.
Aitäh, selle "vaimu SPA" eest!
Kerge on olla
ja rõõmus ka ! :)
Parimat Teile ja kohtumisteni!
Katrin
14.juuli 2015
*******
Enesesaboteerimine tähendab seda, et sa käitud iseenda suhtes destruktiivsel moel. Tihtipeale ei pruugi sa seda alguses isegi tähele panna, kuid mõnikord sa isegi teadvustad enda kahjustava käitumise ja sellest hoolimata ei suuda sa seda lõpetada. Terapeudina kohtun oma teraapiaruumis väga sageli inimestega, kes saboteerivad ennast hommikust õhtuni ja igapäevaselt. Mõnel väljendub see ühtmoodi (nt ei suuda lõpetada liigset söömist), teisel teistmoodi (nt liigselt töötades) ja kolmandal kolmandat moodi (nt jätkab enese hurjutamist asjade pärast, mis üldse temast ei sõltu). Siinkohal toon välja mõned levinumad märgid, mis võivad viidata enesesaboteerimisele:
- kahjustavate valikute tegemine
- pidev oluliste tegevuste edasilükkamine
- ennast mitteväärtustav käitumine suhetes
- enese kahandamine/vähendamine
- suutmatus luua pikaajalist harmoonilist lähisuhet
- eesmärgi / unistuse külge klammerdumine
- eesmärgile / unistusele käega löömine
- iga hinna eest konfliktide vältimine
- sage konfliktide algatamine
- liigne rääkimine / vaikimine
- enese või kellegi teise kritiseerimine
- negatiivsus, pessimism
- suutmatus mõista oma elueesmärki
- enese võrdlemine teistega
- suutmatus keskenduda / meeli rahustada
- sõltuvus millestki / kellestki (sh liigsest töötegemisest / teiste aitamisest /trenni tegemisest)
- Enesesaboteerimise teadvustamine
- Saboteerimise põhjused ja nende vabastamine
- Kahjustavatest harjumustest vabanemine
- Kahjustavate emotsioonide vabastamine
- Kahjustavate uskumuste muutmine
- Kahjustavatest "asjadest" lahtilaskmine
- Südamehääle kuulamine ja järgimine
- Enesesaboteerimise lõpetamine
Teadmine on vägi ning eneseharimine on investeering, mida mitte keegi ei saa sinult kunagi ära võtta. Nii et kui oled valmis tegema tööd enesesaboteerimise lõpetamise nimel, oled oodatud osalema!
JUHENADAJA: Kreet Rosin-Pindmaa
AJAKAVA:
Algus 6.veebruaril kell 12:00,
alates kell 20:00 -.... Spaa, looduse nautimine, vaikuses olemine ja mõtisklemine
Lõpp 7.veebruaril kell 14:00
NB! Kui soovid osaleda, siis tasub registreerumisega kiirustada - eelnevatel aastatel ei ole kõik soovijad Talveseminarile pääsenud, kuna kohad on saanud varakult täis. Ja kuna praegusel ajal tuleb meil juhinduda ettekirjutatud piirangutest seoses ruumi täituvusega, siis sel korral saab see olema eriti privaatne ja eksklusiivne seminar.
Toimumiskoht: Võrus Kubija loodusspaa, www.kubija.ee, vt. täpsemat infot asukoha kohta.
OSALUSTASU sisaldab lisaks seminarile majutust 1 öö koos hommikusöögi ning spaa- ja saunakeskuse kasutamisega lahtiolekuaegadel (kui on valitud majutusega pakett), 1 lõunasööki, 1 õhtusööki, kohvipause:
1) Registreerumisel kuni 11.jaanuarini:
Majutusega hotellis kahe- või kolme inimese toas 159 EUR/in. (Suveseminaril osalenutele kehtib erihind - palun anna sellest märku registreerumisel!)
Osalemine ilma majutuseta 2 päeva 124 EUR
2) Registreerumisel peale 11.jaanuari (vabade kohtade olemasolul):
Majutusega hotellis kahe- või kolme inimese toas 179 EUR/in.
Osalemine ilma majutuseta 2 päeva 144 EUR
NB! Juhul, kui registreerud üksi, siis sinu toakaaslased selguvad vahetult enne Talveseminari algust.
TASUMINE:
Registreerumise kinnitamiseks tuleb 30 eurot tasuda 5 päeva jooksul pärast kinnituskirja saamist (et koht on olemas), ülejäänud osa vastavalt arvel märgitud tähtajale või kokkuleppele (kokkuleppel Kreedaga on võimalik seminari eest tasuda osade kaupa):
Saaja: Mekaks OÜ
A/a: EE671010220220156229
Summa: 30 EUR (või soovi korral kogu osalustasu)
Selgitus: Talveseminar
NB! Kui soovid arvet ettevõtte nimele, siis palun anna sellest teada registreerumisel.
NB! Peale osaluse tasumist kursusest loobumise korral jääb tagastamatuks korralduskuluks 30 eurot. Seminarist loobumise korral tagastatakse kuni 31.jaanuarini (k.a.) 50% osalustasust. Hiljem osalustasu enam ei tagastata.
LISAINFO JA REGISTREERUMINE: [email protected], tel. 5266988, Kreet Rosin-Pindmaa
JUHENDAJA TUTVUSTUS:
Kreet Rosin-Pindmaa on Holistilise Teraapia Instituudi lõpetanud terapeut ja vaimsete praktikate õpetaja, kes aitab erinevate tehnikate (nt Mõtteväljaravi, Tulevikuteraapia ja Reiki) abil inimestel toime tulla erinevate õppetundidega, mida Elu pakub kas siis haiguse, keerulise situatsiooni või sassis suhte näol. Kreet usub, et kõikide väljakutset pakkuvate olukordade taga on ühe komponendina peidus vajadus mingi õppetund ära õppida. Olles aastaid inimesi aidanud on ta jõudnud veendumuseni, et ei ole ühtegi lootusetut seisundit, on vaid mõned inimesed, kes (vähemalt alateadlikul tasandil) ei soovi muutumist või kes väldivad vastutuse võtmist oma isikliku reaalsuse eest ning kes ei võta vaevaks teha tööd iseendaga.
Tagasiside varasematel Suveseminaridel osalenutelt (kõik kirjad on avaldatud muutmata kujul osapoolte nõusolekul):
Aitäh väga sisuka, huvitava ning vaid positiivseid mõtteid ja tundeid tekitava Suveseminari eest.
Mul ei olnud seminarile tulles väga suuri ootuseid, kuna olen regulaarselt sarnastel suurematel ja väiksematel koosviibimistel osalenud.
Samas olid need kaks päeva siiski täiesti heas mõttes teistmoodi ning kui esimesel päeval oli patarei pigem tagurpidi sees, siis teise päeva jooksul sai patarei õiget pidi keeratud ning täis ka laetud :)
Aga, eriti jäi mulle meelde "viljakas mitte millegi tegemise aeg". Olen kogu aeg tegevuses ning mediteerimine, jooga, reiki jmt, millega ma ka mõnda aega tegelen tundub siiani millegi sellisena, mis võtab ära aja, mille arvelt saaks midagi aktiivset teha. Tean, et see ei ole õige mõtlemine, mistõttu Sinu rõhutatud "viljakas mitte millegi tegemise aeg" on mul nüüd mantrana kaasa võetud! :)
Ootan põnevusega järgmise seminari toimumist :)
Tervitades
Viljar
25.juuli 2020
***
Tere, Kreet!
Enda kogemusest nii palju, et jäin seminariga väga rahule .
See tänane hommikuvõimlemine mõjus väga hästi - olin öö otsa suht magamata, aga see võimlemine suutis väga hästi ülesse äratada ja käima tõmmata ning seisundi täitsa heaks teha.
Meeldis veel see, et tegime jooksvalt kogu aeg praktilisi harjutusi (koputamist ja meditatsioone) ja selle tagajärjel toimunud emotsionaalse seisundi muutus aitas teooriat väga hästi kinnistada ja tekkida uutel taipamistel.
Kodutöö harjutused olid ka minu arust äärmiselt kasulikud. Need aitasid teadlikkust päris palju tõsta ja tänu nendele sain teadlikuks nii mõnestki uuest asjast, mis mind juhib ja mida ma seni ei olnud tähele pannud.
Oli hästi tore ja meeldiv.
Sinu soojust on alati meeldiv kogeda.
Lugupidamisega,
Argo
19.juuli 2020
***
Suur tänu seminari eest! See on tõeliselt hea akude laadimise koht. Mulle väga meeldis, et oli võimalus ennast juba päev varem õigele lainele häälestada ja rahulikult endaga tegeleda. Aitäh, aitäh, aitäh!
Seminaril hämmastas mind kõige rohkem kunstiteraapia osa. Ma ei oodanud, et kohe esimeste helide kõlamisel ilmusid mu silme ette väga reaalsed pildikesed ja kummalisel kombel need tõesti peegeldasidki minu praegust elu. Väga kiire võimalus endale otsa vaatamiseks :)
Usun, et inimesed, kellega oma teekonnal kohtume, ilmuvad meie ellu alati mingi põhjusega. Olen alati rõõmsalt elevil, nägemaks, kes seekord mu elu puudutama tuleb. Väga õpetlik on neilt oma peegeldust näha ning olen neile selle eest väga tänulik. Tänu kaasteelistele ja seminaril kogetule teadvustan ennast ja oma elu kulgu taas endisest rohkem. Tänan, tänan, tänan! Mis veel on võimalik, kuidas saaks veel paremini minna?
Ole hoitud!
Soojade tervitustega
Veronika
1.august 2020
***
Täpselt nädal on möödunud seminarist imelises Võru Kubija hotellis. Teadlikult lasin esmased emotsioonid haituda, võtta aega kuuldu ja nähtu läbi seedimiseks, et siis Sulle kirjutada.
Esimene tunne on tänutunne- olen Sulle väga tänulik, et sain osaleda seminaril. Kolm aastat olen seda üksnes plaaninud, nüüd järelikult oli aeg õige.
Järgmiseks sai kinnitust veelkord teadmine, et midagi tõesti ei ole siin maailmas juhuslikku. Ääretult meeldiv toakaaslane, uued tuttavad, kokkusattumused…
Siit edasi- teravama probleemitunnetuse tekkimine, sügavam arusaam muutumise vajalikkusest, sisekaemused. Kohati tunne, et koputasin seminaril „ uinunud“ probleeme lahti. Südametšakra on nii kinni, et südamel oli lausa valus….
Kõige tähtsamaks pean kinnitust arusaamisele, et iseenda alateadvuse mustrite muutmiseks tuleb piisk-piisa haaval järjekindlalt iseendaga tööd teha. Ei taha, et kolme või viie aasta pärast mõnel järjekordsel seminaril kogeksin - oops, olen klassikursust kordama jäänud…
Tänutundega
Piret
26.juuli 2020
***
Suur tänu eelmise nädalavahetuse eest! On, mille kallal enda juures tööd edasi teha, igav õnneks ei hakka. Vähemalt üks asi, kindlasti on neid veel ja mida ma ka juba varem olen püüdnud praktiseerida aga nüüd rohkem mulle peale seminari teadvusesse on jõudnud, on kohalolu. Kui teed midagi siis ole kohal, kõrvalhoonet värvides ära mõtle, et peaksid tegelikult järjega olema juba teisel pool hoonet, rapsides nagu poolemeelne varsti väsimusest kokku kukkudes, vaid ole siin, kus oled ja liigud hoopis kiiremini edasi ja jaksad õhtul veel voodini ka kõndida. Mina, kes ma suudan tohutut mõttemüra oma peas tekitada, suudan siiski ''usaldada elu loomulikku kulgu'', üllatus, üllatus!!!!
Näide sellest, kuidas minu areng võimalik, et mõjutab ka natuke sugulasi. Esmaspäeval peale seminari suutsin ma oma venna meelitada Kambja kirikusse kontserdile, kus mängiti Pärdi ja Haydn-i teoseid. Ta oli alguses pehmelt öeldes kahtlev aga tuli siisk.....ja jäi ellu.. Muusika oli muidugi super! Tema, oma tagasihoidlikkuses ütles muidugi, et viimase loo pärast tasus tulla küll, Ukuaru valss! No mulle meeldib ikkagi mõelda, et minu muutumine mõjutab ka teisi, kuigi igaühele siiski oma. ...
Ja lõpuks veel üks tähelepanek, seminari alguses ja lõpus lendles korraks akna tagant läbi valge liblikas, võimalik, et mõni ingel....
Kõike ilusat!
Anneli
26.juuli 2020
***
Nädala jooksul olen end tundnud väga hästi, olen olnud tasakaalus ja oma emotsioonidega stabiilsem. Koputamise tehnika jäi mulle meelde ja kui leian end ebamugavusest või meelte segadusest, siis püüan seda koheselt ka enda kasuks kasutada. Ka kolme sõna tehnika on minuga igapäevaselt kaasas käinud. Tegelikult kasutangi viimast oma meele rahustamiseks, see tuletab mulle meelde, mis minu jaoks tegelikult tähtis on. Nädala jooksul olin edukas oma TAPASega, kuid paraku pean tunnistama, et uut polegi veel seadnud, teen seda nüüd kohe...
Esimene suurem langus ja enesekriitika tuli üles täna, nädal hiljem, kui tulin tagasi kodusesse keskkonda (viibisin vahepeal perega Tallinnas sugulase majas) ja siin nägin kõiki neid toimetusi, mis on olnud tegemata ja mis paraku mind tihti viivad kurbusesse ja jõuetusse, vajadusse kõike korraga teha ning tundesse, et aega on liiga vähe. Olen lõpetamas veel corona tõttu oma ülikooli ning mulle (senini, võibolla juba hiljem mitte) omaselt on enamik tööst jäänud viimastele nädalatele. Seega, siit see kõik koguneb.. aga püüan siiski seminaril kuuldut praktiseerida ning end tagasi harmooniasse ja lubamisse tuua.
Igatahes olen äärmiselt rahul ja tänulik, et Sinuga sedasi kohtusin ning seminaril osalesin. Kui tee mind toob, siis soovin osaleda ka järgmistel. Õhkkond oli mõnusalt tõstva energiaga, rõõmu õhkav ning nii vaba, polnudki seminari tunne vaid pigem nagu sõbralik vestlus, kus mina olin imetluses ja kuulamas. Kerge oli vastu võtta, sest peaaegu kõik kõnetas ning sobis.
Aitäh, aitäh, aitäh!
Päikest (või kuud),
Piret
26.juuli 2020
***
Tere Kreet!
Kolmest seminarijärgsest nädalast on saanud küll juba viis, kuid sellest hoolimata tahan minagi omalt poolt Sind veelkord tänada suurepärase ja ääretult pöneva aja eest Kubijal. Olin varemalt jöudnud lugeda - vöi siis öigemini töötada enese jaoks - läbi Sinu "Piirangutest priiks" ja natuke ka raamatut "Mina olen väärtuslik" - ning tulin koos parima söbrannaga uudishimulikult seminarist osa saama. Et olen hetkel faasis, kus tahan oma tööelus teha suuri muudatusi, siis näis just Sinu suveseminar öige asi, mis justkui iseenesest mu teele sattus. Lühidalt: seda, mida otsisin, ma otseselt seminarilt ei leidnud, aga tundub, et leidsin midagi veel pönevamat, suuremat ja pöhjapanevamat. Nüüd selle köige kallal vaikselt nokitsengi, vahel vähem, vahel rohkem tubli ning voos olles.
Vöib-olla on Sul huvitav lugeda ka konkreetsemaid "tulemusi". Minu puhul tuli (praeguse) elu-eesmärgina välja see, et peaksin tagasi - vöi siis edasi :) - jöudma oma autentse minani, taas julgema olla see, kes ma olen ja väljendada oma töelist mina. Minu puhul kehtib see, et peab kogema ka midagi vastupidist, et jöuda meeldiva ja önnistava kogemiseni ning mustriks osutus "valge - must - valge". Ehk siis nii, et lapsena oleme ju köik need, kes me päriselt oleme, nii ka mina. Siis toimusid teatud traumaatilised sündmused, mis selle eheda mina kinni katsid ning hirmude-häbide, sisemiselt kivistumiste ja igaks-juhuks-mitte-... alla matsid. Ja nii nüüd olengi ma siis taas välja kaevamas seda ehedust ja julgust ollagi taas mina ise. Ja muidugi aitab see kaasa ka töö-elus. Koputan ja märkan röömuga muutusi. Seega sain kaasa rohkemgi, kui see, mille järele Kubijale tulin. Lisaks veel kuhjaga muid taipamisi ja tarkuseteri. Tänan Sind!
Ja tead, üks asi veel. Kui seminar oli löppenud, läksime söbrannaga sinna energeetiliselt vöimsasse paika kännu peale natukeseks istuma. Seal sattusin juttu rääkima ühe teise osalejaga, ning temalt kuulsin veel justkui kirsiks oma vahukooretordi peale tööalaste otsingute seotusest isaga, kui see naine oma lugu jutustas... Jäin sönatuks. Missugune väärtuslik kohtumine!
Löpetuseks tahan Sind tänada ka kingiks saadud raamatute eest, hea Kreet. Lugesin huviga läbi "Vähi varjatud sönumid" ning leidsin sealt palju huvitavat, kuigi mul selle teemaga vähemalt siiani önneks kokkupuudet ei ole olnud. Mulle meeldib see raamat ja ilmselt lehitsen teda veel teinegi kord, aga ma ei oleks kunagi selle peale tulnud, et seda endale osta.
Löppkokkuvöttes tahan korrata juba Sinu enda vana tuttavat ütlust: "Tänan, tänan, tänan! Mis köik veel on vöimalik? Kuidas saab veel paremaks minna?" ;)
Aitäh Sulle, Kreet. Oled imelise valguse allikas ja suureks inspiratsiooniks väga paljudele. Soovin Sulle edu ja jaksu ja köike head ning loodan, et kohtume veelgi.
Parimate soovidega
Marie
20.august 2018
*******
Tere, Kreet!
Suur ja südamlik tänu suveseminari eest! Mulle oli see väga kasulik, taipamisi ning vajalikke teadmisi täis. Tunnen, et mu elul on suund ja ma astun mõõda seda Õiget Teed- oi kui kaua olen seda tunnet igatsenud ja kusagil sisimas olen alati teadnud, et sinna on mul võimalik jõuda. Tänan, tänan, tänan!
Mida ma siis teinud olen ja mis on muutunud? Olen taibanud, et mul on vaja ennast rohkem usaldada ja väärtustada. Järgmise sammuna tahan tuunida enda teostamise oskusi, et saaksin plaanid ka teoks teha, mida näen, et on vajalik teha.
Suveseminarist alates iga päev on olnud palju taipamisi. Tunnetan seda kui end lahti rullivat lainet. Tegelen arenguvajaduste üles märkimisega nüüdsest ka palju teadlikumalt logiraamatu abil (täna on mul 24 päev sinna märkmeid kirjutada). Piiravaid uskumusi tuleb ka vaiba alt järjest rohkem välja ja ise ka imestan vahel, et kust ma küll olen sellised mõttetud uskumused külge haakinud ja üldse peale seda motet pole raske neist koputamise abil vabaneda.
Enesetunne on enamasti väga hea ja õnnelik, mõni päev on olnud võimatu isegi tuvastada negatiivseid tundeid, mida logiraamatusse kirjutada siis olen positiivseid muutusi sinna ka kirjutanud ja ennast kiitnud selle eest, et mustrid muutunud on.
Peale suveseminari olen iga päev teinud ka lukusulgemise harjutust ja ka tähtsate sõnade kordamist (lauldes autos või korrates mõttes või valjusti üksi olles). Igapäevaselt olen teinud ka südame avamise harjutusi. Väga hästi õnnestub ka otsustamine 5 aasta perspektiivis kasu hinnates.
Enne suveseminarile tulekut olin väga mures enda väikese 3- aastase poja käitumise pärast, kes kippus rusikatega asju lahendama. Mõistsin, et minu enda suhtumine tekitas seda olukorda ja muutusin ennast. Praegu on olukord leevenenud ja juba nädal peale seminari rusikad enam ringi ei lennanud :) Mõistsin, et suhetes kasutasin ise ka selliseid suhtlemisvõtteid, küll teistsugusel tasemel ja mitte otse rusikatega vehkides.
Mu ellu on tulnud uusi inimesi ja paljude varasemate kaaslastega ma enam nii suurt ühtekuuluvustunnet ei tunne. Kõik on liikumises, isegi mõned kilod kehakaalust on otsustanud ise mu juurest lahkuda :) Nii tore! Enesetunde kergusega on aga küll ja veel vaja tegeleda, vahel vajub raskustunne ikka peale koos töömuredega. Kuidagi ei oska neisse kergemalt ja lennukamalt suhtuda.
Soovi enda elus veel muutusi näha ja tegelen edasi enda arendamisega. Talveseminari osas on huvi olemas kuid sõltub kõik teemast ja ka ajast.
Ilusat suve jätku!
Tervitustega,
Kristina
9.august 2018
***
Hea Kreet!
Uskumatu, et möödas on juba üle 21.päeva suveseminarist ja veelgi uskumatum see, et olengi suutnud täita eesmärke, mille peale suveseminaril mõtlesin. Kuna olen oma tööga väga rahul ja seminarile tulin koos sõbrannaga, siis kerkisid minu jaoks ülesse hoopis teised teemad: minu suhe iseendaga, iseenda aktsepteerimine sellisena nagu ma just tänasel päeval olen, minu tervis, andestamine. Olen igapäevaselt teinud midagi iseenda jaoks: käinud koeraga jalutamas 3-4km (see on minu jaoks suur asi, sest varem ei liikunud ma praktiliselt ikka üldse); tellisin endale Kuldse kella harjutuste brošüüri ja teen sealseid harjutusi; koputan; loen "Mina olen väärtuslik" raamatut, teen märkmeid enda jaoks, mõtisklen. Olen olnud hea teoreetik, aga iseenda puhul mõelnud alati, et "alates homsest hakkan...". Tänan Sind selle energia eest, millest sain sellist jõudu, et homme on täna ning mitte keegi ei tee minu eest midagi ära peale minu enda :) Toimetan aias ja mitte ainult ei toimeta vaid ka istun ja vaatan lendavaid liblikaid, tuules sahisevaid puid, õitsevaid lilli. Elu on ilus!
Huvitavad arengud on toimunud aga ka minu abikaasaga :) Ta on olnud alati nõus kuulama minu mõtisklusi-arutelusid enesevaatluse-arenduse teemadel. Nii ka seekord, peale suveseminari. Mõni aeg tagasi (enne suveseminari) otsustas ta, et vajab töökohavahetust. Saatis mitmeid CV, kuid vastuseid ei tulnud. 3 nädala jooksul on ta nüüdseks käinud 3 töövestlusel. Reedel võeti temaga ühendust kohast, mida ta kõige ideaalsemaks enda jaoks pidas. Tänaseks on ta käinud tööintervjuul ning on jäänud 4 parema hulka ja läheb siis kuidas läheb, väärtuslik kogemus igaljuhul. Nii et suveseminari positiivsed mõjud laienevad ka pereliikmetele :)
Ja mis kõige parem, mu abikaasa on nõus minuga järgmisele suveseminarile kaasa tulema, olgu siis teema mistahes! Mis veel on võimalik? Kuidas saab veel paremaks minna?
Ilusat lõikuskuu jätku ning uute kohtumisteni!
Tänulikkusega,
Margit
8.august 2018
***
Peale suveseminari!
See praktika, mida mina olen peale suveseminari kõige enam oma ellu integreerinud on harjutused erinevate kanalite (maksa, südame, peensoole...) puhastamiseks. Teen neid harjutusi hommikuti, koos teiste venitusharjutustega.
Päris tihti kasutan ma metsas jalutades ka vasaku ja parema kõrva juures koputamise harjutust. Laused, mida ma sellisel juhul enamasti kasutan on: ma enam ei pea oma keha häbenema ja ma nüüd armastan oma keha just sellisena nagu ta praegusel hetkel on. Olen avastanud, et juba üsna väikesest saadik olen millegipärast oma keha häbenema hakanud. Päris tihti ei julge ma isegi bikiinides rannas käia. Või kui käin, siis ma ei tunne end hästi, ei naudi seda. Kui ma olen üritanud sellest lähedastele/sõpradele rääkida, siis tavaliselt saan ma ninakirtsutuse osaliseks, sest üldsusele näen ma välja sihvakas ja sale. Aga ma ise tunnen, et selle häbenemise tulemusena olen ma endale külge pookinud haigusi, mis üha enam avalduvad mu kehal füüsilisel kujul. Ja kuna ma nüüd seda aina enam tajun, siis ma tunnen, kuidas mul on sellest imelisest kehast nii kahju, et ma talle nii olen teinud. Teen oma kehale aina enam pai ja ütlen talle, et ma tegelikult väga armastan teda ja olen hästi tänulik, et peale aastatepikkust kritiseerimist on ta tegelikult imeliselt hästi vastu pidanud.
Samuti olen veidi muutnud oma toitumist. Loen üha suurema huviga toiduainete silte ja vaatan poes ja ütlen üha sagedamini E-ainetele EI. Kodus teen ise süüa ja õnneks on meil ka oma väike aialapike, kus kohast saan täitsa kodust kraami pannile panna. Söömise osas on suurim muutus aga vast hoopiski selles, et ma olen oma emale öelnud, kuidas ma nüüdsest toituda üritan. Ja et tema on selle omaks võtnud. Ning et ta isegi toetab seda veidikene.
Peale suveseminari olen sattunud hästi Rumi lainele. Ta lihtsalt heliseb mu sees. Ka romaan Rumist „Armastuse 40 reeglit” jäi väga tugevasti minu sisse helisema.
Veel märkan ma enda juures seda, et ma ei soovi mitte kedagi enda reaalsusesse sundida. Ma tean, et olen seda varem väga tugevasti teinud. Ma olen märganud juba varasemalt, kui tugev on mõtte jõud. Ja ma olen lasknud ihadel ja soovidel end selles mõttes juhtida, et kui keegi on mulle väga meeldinud, siis ma olen teda oma mõtetega enda ellu kutsunud. Ja olen haiget saanud. Ning selles mõttes on see olnud mulle suurepäraseks õpetajaks. Praegu kirjutan ma enda käe peale päris tihti sellise lause: „Vaatan huviga, millised inimesed, emotsioonid ja mõtted end täna minu reaalsuses presenteerida soovivad”. See on minu jaoks geniaalne selles mõttes, et kui saabub mõni mõte, mis esmapilgul tundub negatiivne- aga kui ma vaatan seda kirja oma käe peal, siis ma hakkan mõtet hoopis uut moodi vaatama. Ma tunnen, et see mõte on mind ise valinud, et ta soovib end mulle näidata ja minul on võimalus temast teadlikuks saada ning teda mitte tõrjuda. Parimal juhul isegi armastusega üle valada.
Aitäh, aitäh, aitäh! Mis veel on võimalik? Kuidas saab minna veelgi külluslikumaks üha avarduva teadlikkusega?
Liis
6.august 2018
***
Tere Kreet,
Olin tõesti õnnelik, saades omale ühe vabanenud kohtadest. Nautisin iga hetke sellel Seminaril.
Kahjuks lendasid need kaks päeva linnutiivul, ja läbi ta oligi.
Suured, suured tänud kõige eest!
Paluksin võimalusel Seminari materjalide presentatsioone.
Lugupidamisega ja ette tänades,
Gert
18.juuli 2018
***
Tere, armas Kreet!
2016.aasta Suveseminaril kirjapandud kolm olulist sõna on muutnud minu lähisuhet olulisel määral. Nimelt olin ma juba mitmeid aastaid tundnud/arvanud, et minu (meie) suhe enam ei toimi. Ja olin üsnagi kindel, et meie teed lähevad varem või hiljem lahku. Nimelt sain ma oma abikaasalt enamjaolt ainult negatiivset tähelepanu (mitte miski polnud piisavalt hea). Ja nii me siis elasime: mina oma elu, tema oma elu. Olin ka mõned aastad varem teinud meie suhtele üsna pikalt kaugreikit, aga mingeid olulisi muutuseid ma küll sellega seoses ei märganud. Nüüd tagantjärele mõeldes, arvan, et see võib-olla hoidiski meid üldse nii kaua koos. Suveseminarilt tulles jäin neid kolme sõna igapäevaselt mõtteis kordama (soovituslik oli vähemalt 8 nädalat), ilma mingi kindla eesmärgi või tagamõtteta. Ju need sõnad olid minu jaoks siis nii olulised... Esimesi suuremaid muutuseid hakkasin tähele panema septembri alguses (kuigi tagantjärele mõeldes algasid need juba varemgi, aga lihtsalt alguses ei osanud neid vist tähele panna). Nüüdseks võin öelda, et mu kallis abikaasa tänas mind selle eest, et ma teda nii kaua sellisena välja kannatasin ja meie suhe muutub igapäevaga järjest paremaks/armastavamaks. Loomulikult olen ka mina selles protsessis tublisti arenenud/muutunud. Märkan muutuseid ka suheldes ema- ja isaga ning teiste lähedaste inimestega. Kordan neid kolme sõna siiani igapäevaselt...
Ma täna hommikul mõtlesin, et kordasin (ja kordan praegugi) igapäevaselt veel ka: "Mina olen väärtuslik" või siis "Iga sammuga sisenen ma nüüd üha väärtuslikumasse minasse". Ilmselt sellelgi on oma osa nendes muutustes.
Tänan!
Mis veel on võimalik?
Kuidas saab veel paremaks minna?
Aitäh, Kreet!
Maarja
6.märts 2017
*******
Tere armas Kreet.
Suur äitäh imelise suveseminari eest. Olete Mai - Agatega imelised inglid. Minus toimub megatervenemine, tarkuse ja armastuse voogamine. Aitäh, aitäh, aitäh!
Kristel
14.juuli 2015
*******
Hei!
Lihtsalt,
tahan tänada Sind Kreet ja Mai - Agatet
nende kahe päeva eest Kubijal.
Aitäh, selle "vaimu SPA" eest!
Kerge on olla
ja rõõmus ka ! :)
Parimat Teile ja kohtumisteni!
Katrin
14.juuli 2015
*******